{"id":30444,"date":"2012-11-20T22:03:22","date_gmt":"2012-11-20T19:03:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30444"},"modified":"2012-11-20T22:03:22","modified_gmt":"2012-11-20T19:03:22","slug":"fujifilmi-1-tb-optiline-andmekandja","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30444","title":{"rendered":"Fujifilmi 1 TB optiline andmekandja"},"content":{"rendered":"

Jaapani rahvsuvaheline suurfirma Fujifilm andis teada, et arendab uut suure mahutavusega optilist andmesalvestusmeediumit.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Vasakul on n\u00e4ha terabaitketta ristl\u00e4bil\u00f5ige ja paremal v\u00e4ljate materjalist, mis kirjeldab andmes\u00e4lgu reljeefi k\u00f5rgus s\u00f5ltuvalt laserimpulsi kestvusest.<\/p><\/div>\n

K\u00f5ik enamlevinud ketasandmekandjad on optilised, sealhulgas CD, DVD ja Blu-Ray kettad. K\u00f5ikide nimetatud tehnoloogiate puhul salvestatakse andmeid \u00fches kihis. Fujifilmi teadust\u00f6\u00f6r\u00fchma leiutatud tehnoloogia v\u00f5ibaldab aga kettale andmeid salvestada mitmes kihis. Andmed s\u00f6\u00f6vitatakse toorikusse footonpaar-absorbeerumisel vabanenud soojuse (loe t\u00e4psemalt siit<\/a>) abil. Nimetatud mittelineaarset kahe footoni neeldumist on alusmaterjalis v\u00f5imalik tekitada fokuseeritud laserkiire impulsiga. Fujifilmi meetodi n\u00fcanss seisneb footonpaari neeldumise kombineerimises \u201esoojusmood-salvestamsiega\u201c (heat-mode recording)<\/em>. Soojusmood-salvestamise k\u00e4igus tekitatakse k\u00f5rge energiatihedusega impulsslaseri abil meediumi s\u00fcvakihtides hetkeliselt k\u00f5rge lokaalne temperatuurimaksimum, mis p\u00f5hjustab footonpaari vabanemise ning sihtmolekuli ergastumise. Kusjuures ei pea laserimpulsi t\u00f5ttu vabastatud kahe footoni sagedused olema samad.<\/p>\n

Fujifilmi esindajate s\u00f5nul on meetodiga v\u00f5imalik \u00fchele materjalikihile salvestada kuni 25 gigabaiti (109 <\/sup>baiti) informatsiooni, mis on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne kahek\u00fcmnekordse Blu-Ray ketta andmekihi mahtuvusega. Lisaks on v\u00f5imalik tulevast ketast valmistada kahepoolselt, mis v\u00f5imaldabki summaarse 1 TB andemahu. Fujifilm kavatseb uue tehnoloogia turule tuua 2015. aastal.<\/p>\n

Fujifilm lihtsustas t\u00f6\u00f6protsessi lihtsustamiseks ja ketta vormimiseks \u201ev\u00f5rkkatet\u201c (\u201eweb coating\u201c<\/em>), ultravioletvalguse all tahestuvat liimi ning vastavaid struktuurmaterjale.<\/p>\n

Blu-Ray ketaste andmekihti peab katma kattekiht. See kantakse peale p\u00f6\u00f6rlevale toorikule. \u201e\u00dche neljakihilise Blu-Ray plaadi valmistamiseks kulub 147 sekundit. Meie meetodiga on v\u00f5imalik tr\u00fckkida kaheksa kihti 58 sekundiga,\u201c \u00fctlesid Fuji esindajad.<\/p>\n

Fujifilmi esindajate s\u00f5nul maksab ilmselt \u00fcks footon-paar kirjutatud ketas Blue-Ray ketttast v\u00e4hem. \u201eKavatseme ketta arendamist j\u00e4tkata koost\u00f6\u00f6s t\u00f6\u00f6stusfirmadega,\u201c \u00fctles firma eestk\u00f5neleja.<\/p>\n

Uue lindistamismeetodiga saab potetnsiaalselt realiseerida 15 terabaidse andmemahuga ketta.<\/p>\n

Fujifilm avalikustas oma tulevikuplaanid Jaapani Chiba prefektuuri\u00a0 IBEE (International Broadcast Equipment Exhibition<\/em>) messil. Messil eksponeeriti digitaliseerimisajastu j\u00e4rgseid tulevikutehnoloogiaid.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaapani rahvsuvaheline suurfirma Fujifilm andis teada, et arendab uut suure mahutavusega optilist andmesalvestusmeediumit. K\u00f5ik enamlevinud ketasandmekandjad on optilised, sealhulgas CD, DVD ja Blu-Ray kettad. K\u00f5ikide nimetatud tehnoloogiate puhul salvestatakse andmeid \u00fches kihis. Fujifilmi teadust\u00f6\u00f6r\u00fchma leiutatud tehnoloogia v\u00f5ibaldab aga kettale andmeid salvestada mitmes kihis. Andmed s\u00f6\u00f6vitatakse toorikusse footonpaar-absorbeerumisel vabanenud soojuse (loe t\u00e4psemalt siit) abil. Nimetatud mittelineaarset […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":30445,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-30444","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30444","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30444"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30444\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30445"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30444"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30444"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30444"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}