{"id":30503,"date":"2012-11-24T23:25:22","date_gmt":"2012-11-24T20:25:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30503"},"modified":"2012-11-24T23:25:22","modified_gmt":"2012-11-24T20:25:22","slug":"3d-prinditud-metamaterjalist-laats-fokuseerib-raadiolaineid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30503","title":{"rendered":"3D prinditud metamaterjalist l\u00e4\u00e4ts fokuseerib raadiolaineid"},"content":{"rendered":"

Metamaterjalide f\u00fc\u00fcsikalised omadused on sageli mitteintuitiivsed. Need hoolikalt modelleeritud sisestruktuuriga materjalid muudavad elektromagnetkiirguse levikusuunda viisil, mis on harilike loodusest leitavate materjalide puhul v\u00f5imatu. Metamaterjalidest on v\u00f5imalik valmistada valgusvarjesteid ja superl\u00e4\u00e4tsesid, mis saavad valgust fokuseerida selle lainepikkusest v\u00e4iksematele nanoobjektidele.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Uus metal\u00e4\u00e4ts.<\/p><\/div>\n

N\u00fc\u00fcd valmistasid MIT (Massachusetts Institute of Technology<\/em>) teadlased kerge kolmem\u00f5\u00f5tmelise metamaterjall\u00e4\u00e4tse, mis suudab v\u00e4ga h\u00e4sti raadiolaineid fokuseerida. Uuel n\u00f5gusl\u00e4\u00e4tsel on negatiivne murdumisn\u00e4itaja, mille t\u00f5ttu murrab see v\u00f5rreldes tavalise l\u00e4\u00e4tsega elektromagnetkiirgust vastupidises suunas.<\/p>\n

MIT mehaanikatudengi ja t\u00f6\u00f6 \u00fche autori Isaak Ehrenbergi jaoks meenutab t\u00f6\u00f6r\u00fchma valmistatud l\u00e4\u00e4ts T\u00e4hes\u00f5dade fimisarjast tuntud pahalaste kosmoselaeva Surmat\u00e4ht (Death Star<\/em>) laserrelva, mis tulistab planeetide h\u00e4vitamiseks paraboolanteniga fokuseeritud laserkiiri. Teadlaste valmistatud l\u00e4\u00e4ts k\u00fcll l\u00e4hiajal teisi planeete hukatusse saatma ei hakka, ent maal\u00e4hedasemad rakendused on plaanis k\u00fcll, n\u00e4iteks molekulaarfotograafia ja s\u00fcvakosmose pildistamine.<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6 avaldati f\u00fc\u00fcsikaajakirjas Journal of Applied Physics<\/em>. Ehrenbergi kaasautoriteks olid MIT professor Sanjay Sarma ja Ameerika \u00d5huj\u00f5udude Uurimislabori teadlane Bae-Ian Wu.<\/p>\n

Metamaterjali omadused tulenevad suuresti selle siseehitusest, nagu n\u00e4iteks tuleneb teemanti tugevus s\u00fcsinik-kristallstruktuurist. Materjali murdumisn\u00e4itaja s\u00f5ltub \u00fcksikute materjali mikroosakeste kujudest, suuremas l\u00e4henduses ka nende tervikstruktuurist.<\/p>\n

Enne k\u00e4esoleva t\u00f6\u00f6 avaldamist uuris Wu teadusr\u00fcmaga metamaterjalide kuju m\u00f5ju elektromagnetkiirguse levikule. T\u00f6\u00f6r\u00fchm valmistas S-kujulise plokkstruktuurse \u00fchikraku (blocky S-shaped \u201eunit cell\u201c<\/em>), mis suutis kindlates suundades raadiolaineid murda. L\u00e4\u00e4tse valmistamisel kasutati samu \u00fchikrakke. \u00dches metal\u00e4\u00e4tses on neid kuni neli tuhat. Iga \u00fchikrakk on ligi millimeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4ts tr\u00fckiti 3D printeriga. Substraataineks oli pol\u00fcmeerlahus. Kiht-kihi haaval kasvatatud toorik pesti k\u00f5rgsurvelise veejoa all puhtaks ning kaeti seej\u00e4rel peene vasekihiga, mis tegi l\u00e4\u00e4tse pinna juhtivaks.<\/p>\n

Testimisel asetati l\u00e4\u00e4ts kahe raadiosaatja vahele ning m\u00f5\u00f5deti l\u00e4\u00e4tse l\u00e4bivat energiavoogu. Ehrenberg avastas, et enamus raadiolainete energiast l\u00e4ks l\u00e4\u00e4tsest kadudeta l\u00e4bi. V\u00e4hese dissipatsiooniga negatiivse murdumisn\u00e4itajaga metal\u00e4\u00e4ts on v\u00f5rreldes varasema tehnoloogiaga suur edasiminek praktiliste rakenduste suunas.<\/p>\n

\u201eMaailmas eksisteerib mitmeid n\u00e4htusi, mida on v\u00f5imalik demonstreerida, ent raske suuremates m\u00f5\u00f5tmetes rakendada. Meie labor avas negatiivse murdumisn\u00e4itajaga metal\u00e4\u00e4tse jaoks ukse praktilisuseamaailma,\u201c kommenteeris Sarma.<\/p>\n

Seadet, mis kaalub v\u00e4hem kui pool kilo, saab kasutada raadiolainete t\u00e4pseks fokuseerimiseks n\u00e4iteks molekulidele, et siis nendest k\u00f5rge resolutsiooniga pilte teha. Praegu tehakse molekulaarresolutsiooniga pilte suurte kohmakate ja kallite l\u00e4\u00e4tses\u00fcsteemidega. Ehrenberg \u00fctles, et nii kergekaalulist seadet saab h\u00f5lpsasti paigutada satelliitidele, et vaadelda t\u00e4hti ning teisi taevakehasid k\u00f5rgusel, kuhu suuremaid seadmeid viia on v\u00e4ga kallis.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Metamaterjalide f\u00fc\u00fcsikalised omadused on sageli mitteintuitiivsed. Need hoolikalt modelleeritud sisestruktuuriga materjalid muudavad elektromagnetkiirguse levikusuunda viisil, mis on harilike loodusest leitavate materjalide puhul v\u00f5imatu. Metamaterjalidest on v\u00f5imalik valmistada valgusvarjesteid ja superl\u00e4\u00e4tsesid, mis saavad valgust fokuseerida selle lainepikkusest v\u00e4iksematele nanoobjektidele. N\u00fc\u00fcd valmistasid MIT (Massachusetts Institute of Technology) teadlased kerge kolmem\u00f5\u00f5tmelise metamaterjall\u00e4\u00e4tse, mis suudab v\u00e4ga h\u00e4sti raadiolaineid fokuseerida. […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":30513,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-30503","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30503","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30503"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30503\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30513"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30503"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30503"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30503"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}