{"id":30540,"date":"2012-11-25T22:16:41","date_gmt":"2012-11-25T19:16:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30540"},"modified":"2012-11-27T00:59:43","modified_gmt":"2012-11-26T21:59:43","slug":"bitei-paragamneetik-ent-samas-ka-diamagneetik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30540","title":{"rendered":"BiTeI – paramagneetik, ent samas ka diamagneetik"},"content":{"rendered":"

Dipoolmagneti ning selle l\u00e4hedale asetatud alumiiniumist kera vahel eksisteerib n\u00f5rk t\u00f5mbej\u00f5ud. H\u00f5bedast kera seevastu t\u00f5ukuks magnetist. Nende n\u00e4htuste taga seisab kaks f\u00fc\u00fcsikateooriat, paramagnetism ja diamagnetism. \u00dcllatavalt saab materjal BiTeI, mis koosneb vismuti, telluuri ning joodi aatomitest, s\u00f5ltuvalt katsetingimustest olla kas paramagneetik v\u00f5i diamagneetik.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

BiTeI on valmistatud vismuti, telluuri ning joodi aatomitest. Potentsiaalse energia pind koosneb kahest kihist (paremal), mis kirjeldab materjali spinn-paardumist.<\/p><\/div>\n

Ameerika Wako RIKEN Instituudi teadlaste Naoto Nagaosa ning Yoshinori Tokura tehtud avastus oli \u00fcllatav, sest tavaliselt paramagnetism ja diamagnetism samas materjalis ei avaldu. BiTeI ning sarnaste materjalide magnetomaduste m\u00e4\u00e4ravaimaks muutujaks on nende elektrond\u00fcnaamika. \u201eElektronide orbitaalliikumine seostub tavaliselt diamagnetismiga. Olime seet\u00f5ttu \u00fcllatunud, et meie arvutused ennustasid BiTeI orbitaalset paramagnetismi,\u201c seletas Nagaosa. Teooria ennustuse kinnitas eksperimentaalr\u00fchma juhtinud Tokura. Artikkel avaldati \u00fchiselt.<\/p>\n

Orbitaalne diamagnetism eksisteerib laias materjaliklasside ulatuses, n\u00e4iteks on k\u00f5ige tavalisem vesigi diamagneetik. Seevastu kirjeldati orbitaalset paramagnetismi varem vaid \u00fcksikutes teoreetilistes teadust\u00f6\u00f6des. \u00dcks magnetv\u00e4ljas olevate elektronide paramagneetilist kostet tekitavaid mehhanisme on spinn-orbitaal paardumine (spin-orbit coupling<\/em>). Nimetatud paardumine seob omavahel elektroni laengu ning spinni. Spinn on elektroni seesmine impulsimoment, mis p\u00f5hjustab \u00fchtlasi elektroni magnetmomendi. BiTeI puhul on spin-orbitaal paardumine eriti tugev, mist\u00f5ttu on tegemist hea materjaliga erinevate orbitaal-magnetismi efektide uurimiseks.<\/p>\n

Orbitaalse paramagnetismi tekitamiseks BiTeI-s on vajalik varieerida selle kristallstruktuuris liikuvate elektronide hulka. Nagaosa leidis koos kolleegidega t\u00e4pse elektronide arvu vahemiku, milles avaldus materjali paramagnetism. Seej\u00e4rel n\u00e4itasid nad, et teises elektronkonfiguratsioonis v\u00f5imendus hoopis orbitaalne diamagnetism. Materjali uurimise eesm\u00e4rgil on niisugune d\u00fcnaamiline magnetism v\u00e4ga soodus.<\/p>\n

Tehnoloogiliste rakenduste leidmine j\u00e4\u00e4b esialgu tulevikuraamidesse, ent Nagaosa loodab, et veidrat magnetk\u00e4itumist leitakse veel mitmetes materjaliklassides. \u201eTeised vismutmaterjalid, mille struktuur sarnaneb BiTeI-le, peaksid samu omadusi evima, ent ilmselt eksisteerib t\u00e4iesti erinevaidki orbitaalse paramagnetimiga tahkiseid. Oleme teoreetiliselt n\u00e4idanud, et samad efektid saavad aset leida ka grafeenisarnastes materjalides,\u201c seletas Nagaosa.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Dipoolmagneti ning selle l\u00e4hedale asetatud alumiiniumist kera vahel eksisteerib n\u00f5rk t\u00f5mbej\u00f5ud. H\u00f5bedast kera seevastu t\u00f5ukuks magnetist. Nende n\u00e4htuste taga seisab kaks f\u00fc\u00fcsikateooriat, paramagnetism ja diamagnetism. \u00dcllatavalt saab materjal BiTeI, mis koosneb vismuti, telluuri ning joodi aatomitest, s\u00f5ltuvalt katsetingimustest olla kas paramagneetik v\u00f5i diamagneetik. Ameerika Wako RIKEN Instituudi teadlaste Naoto Nagaosa ning Yoshinori Tokura tehtud avastus […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":30541,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-30540","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30540","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30540"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30540\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30541"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30540"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30540"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30540"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}