{"id":30612,"date":"2012-11-29T18:24:10","date_gmt":"2012-11-29T15:24:10","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30612"},"modified":"2012-11-29T18:24:10","modified_gmt":"2012-11-29T15:24:10","slug":"fuusik-esitas-idee-kvantvahu-tuvastamiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30612","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsik esitas idee kvantvahu tuvastamiseks"},"content":{"rendered":"

Jeruusalemma \u00dclikooli tunnustatud f\u00fc\u00fcsik Jacob D. Bekenstein (Hebrew University of Jerusalem<\/em>), esitas Cornelli \u00dclikooli arXiv-serverisse laetud artiklis idee lihtsast eksperimendist, millega saaks t\u00f5estada siiani teooria l\u00e4vepaku taga seisva kvantvahu olemasolu. Keerukate osakestekiirendite asemel pakub artikkel katsevahenditeks footondetektorit, klaasplokki ja laserit.<\/strong><\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a><\/strong>

Katse \u00fclesehitus. Tipitud joonega on kujutatud footonite v\u00f5imalikud trajektoorid. E on footonkiirgur, D ja D\u2019 aga footondetektorid. BS on lainejagaja ning M peegel. Riputatud plokikeste \u00fclesehitus. DL on fiiberoptiline viivituskaabel ning EB elektrooniline p\u00e4\u00e4stik, mis vabastab footonid kaabli C kaudu. Kollimaator ning hajuti on jooniselt selguse m\u00f5ttes \u00e4ra j\u00e4etud. P\u00e4riseksperimendis ripuksid plokikesed k\u00f5rvuti.<\/p><\/div>\n

Kvantvaht on h\u00fcpotees Universumi mikroehitusest, mis kirjeldab muuhulgas v\u00e4ga v\u00e4ikeste aegruumi piirkondade kvantfluktuatsioone. Termini esitas 1960ndatel John Wheeler, kes t\u00e4heldas, et kvantmehaanika seaduste kohaselt on aegruumi mikrostruktuuris teatud piirkondadega seotud mittehomogeensus (fluktuatsioonid). N\u00fc\u00fcdseks on teoreetikud ideed edasi arendanud. Universumi kvantmaailma struktuur v\u00f5iks koosneda \u00fcksikutest justkui \u00fchikrakukestest, milledes leidub palju v\u00e4ikesi spontaanselt tekkivaid ja kaduvaid muste auke, sellest ka kvantvahu nimetus.<\/p>\n

Praeguseni on kvantvahu otsingud l\u00e4bi kukkunud, eelk\u00f5ige t\u00e4nu otsitava maailma v\u00e4iksusele. Kvantvaht oleks vaadeldav Plancki pikkuse suurusj\u00e4rgu ruumis, 1,6*10-35 <\/sup>m, mis on prootoni l\u00e4bim\u00f5\u00f5dust 10-20<\/sup> korda v\u00e4iksem. Bekensteini artiklis postuleeritud lihtsa meetodi kohaselt on vaja m\u00f5\u00f5ta, kas laserist kiiratud \u00fcksikud footonid suudavad klaasist katseplokikest edasi nihutada v\u00f5i mitte.<\/p>\n

Katse \u00fcdiks on \u00fche footoni abil klaasplokikest nihutada Plancki pikkuse v\u00f5rra. Selleks on aga vaja t\u00e4pselt \u00f5igete m\u00f5\u00f5tmetega plokki ning \u00f5ige lainepikkusega footonit. Kui Universumi mikrostruktuur oleks granulaarne, nagu teooria v\u00e4idab, kohtaks footon klaasplokis \u00fcht kirjeldatud mikroskoopilist musta auku, kaotaks energiat ning p\u00f5hjustaks klaasplokikese nihkumise. Vastasel juhul l\u00e4heks footon takistusteta plokikesest l\u00e4bi. Universumi igas punktis peaks m\u00f5\u00f5tmatult v\u00e4ikesi muste auke olema arvukalt, seet\u00f5ttu on loogiline oletada, et v\u00e4ikese klaasplokikese sisse mahuks v\u00e4hemalt \u00fcks selline. Kvantvahu avastamiseks peaksid teadlased plokikest pommitama mitmete \u00fcksikute footonitega ning registreerima, mitu neist detektorini j\u00f5udis.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jeruusalemma \u00dclikooli tunnustatud f\u00fc\u00fcsik Jacob D. Bekenstein (Hebrew University of Jerusalem), esitas Cornelli \u00dclikooli arXiv-serverisse laetud artiklis idee lihtsast eksperimendist, millega saaks t\u00f5estada siiani teooria l\u00e4vepaku taga seisva kvantvahu olemasolu. Keerukate osakestekiirendite asemel pakub artikkel katsevahenditeks footondetektorit, klaasplokki ja laserit. Kvantvaht on h\u00fcpotees Universumi mikroehitusest, mis kirjeldab muuhulgas v\u00e4ga v\u00e4ikeste aegruumi piirkondade kvantfluktuatsioone. Termini esitas […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":30613,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[137],"class_list":{"0":"post-30612","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantnahtused","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30612","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30612"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30612\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30613"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30612"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30612"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30612"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}