{"id":30620,"date":"2012-11-29T20:05:14","date_gmt":"2012-11-29T17:05:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30620"},"modified":"2012-11-29T20:05:14","modified_gmt":"2012-11-29T17:05:14","slug":"sveitsi-teadlaste-lihtsa-katse-abil-jalgiti-esmakordselt-gaasi-uleminekut-ulivoolavasse-olekusse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30620","title":{"rendered":"\u0160veitsi teadlaste lihtsa katse abil j\u00e4lgiti esmakordselt gaasi \u00fcleminekut \u00fclivoolavasse olekusse"},"content":{"rendered":"<p><strong>\u0160veitsi Kvantelektroonika Instituudi (<em>Institute for Quantum Electronics<\/em>) teadlastel \u00f5nnestus valmistada aparaat, mis v\u00f5imaldab vaadelda Fermi gaasi \u00fcleminekut \u00fclivoolavasse olekusse. Teadusr\u00fchma artikkel avaldati hiljuti mainekas ajakirjas Nature.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_30619\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/ylivool.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-30619\" class=\"size-full wp-image-30619\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/ylivool.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"153\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/ylivool.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/ylivool-250x147.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-30619\" class=\"wp-caption-text\">Katse joonis ajakirjast Nature.<\/p><\/div>\n<p>\u00dclivedelikud on erilised, sest voolavad minimaalse siseh\u00f5\u00f5rdega. \u00dclivoolavuse n\u00e4htust on teatud ligi 75 aastat, ent atomaarse gaasi \u00fcleminekut \u00fclivoolavasse olekusse ei ole enne \u0160veitsi teadlaste t\u00f6\u00f6d suudetud j\u00e4lgida. T\u00f6\u00f6r\u00fchma ehitatud spetsiaalne aparat v\u00f5imadab n\u00e4htust vaadelda pelgalt laserite, magnetismi ning liitiumgaasi abil.<\/p>\n<p>Esiteks valmistas t\u00f6\u00f6r\u00fchm \u00fclijahutatud liitiumgaasi pilve, mis vormiti laserkiirte abil hantlikujuliseks. Kahe suurema pilveosa vahel kulges peenem voolukanal, mille gaasivoolu kontrolliti eriotstarbelise laseriga. Seej\u00e4rel viidi \u00fchte pilve portsionaalselt rohkem liitiumi aatomeid, mis tekitas pilvede vahel energeetilise potentsiaali. Potentsiaal p\u00f5hjustas voolukanali avamisel aatomite siirde \u00fchest pilvest teise. Nii suudeti t\u00e4pselt j\u00e4lgida laserv\u00e4ravat l\u00e4bivate gaasiaatomite voogu. Normaalolekus oli see ligikaudu 5 millimeetrit sekundis.<\/p>\n<p>Katse teises j\u00e4rgus l\u00fclitasid teadlased liitiumgaasi pilve magnetv\u00e4lja, mis p\u00f5hjustas gaasis \u00fclivoolavuse. V\u00e4rava avamisel t\u00e4heldati, et voo kiirus oli tingituna \u00fclivoolavuvusest t\u00f5usnud kiiruseni 30 millimeetrit sekundis.<\/p>\n<p>Selle lihtsa aparaadi valmimine on teet\u00e4his esimesele korrale, kui teadlased on j\u00e4lginud muutusi Fermi gaasis \u00fcleminekul tavalisest olekust \u00fclivoolavasse olekusse. T\u00f6\u00f6r\u00fchma arvates v\u00f5iks edusammud olla kasulikud kvantarvutite arengus ning isegi uute varase Universumi kirjeldamiseks m\u00f5eldud mudelite loomisel.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-11-resistance-superfluid-fermi-gas.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u0160veitsi Kvantelektroonika Instituudi (Institute for Quantum Electronics) teadlastel \u00f5nnestus valmistada aparaat, mis v\u00f5imaldab vaadelda Fermi gaasi \u00fcleminekut \u00fclivoolavasse olekusse. Teadusr\u00fchma artikkel avaldati hiljuti mainekas ajakirjas Nature. \u00dclivedelikud on erilised, sest voolavad minimaalse siseh\u00f5\u00f5rdega. \u00dclivoolavuse n\u00e4htust on teatud ligi 75 aastat, ent atomaarse gaasi \u00fcleminekut \u00fclivoolavasse olekusse ei ole enne \u0160veitsi teadlaste t\u00f6\u00f6d suudetud j\u00e4lgida. T\u00f6\u00f6r\u00fchma [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[157],"class_list":{"0":"post-30620","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-ulijuhid","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30620","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30620"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30620\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30620"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30620"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30620"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}