{"id":30635,"date":"2012-11-30T19:12:49","date_gmt":"2012-11-30T16:12:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30635"},"modified":"2012-12-03T15:17:54","modified_gmt":"2012-12-03T12:17:54","slug":"seni-suurim-must-auk-voib-koigutada-galaktikate-evolutsiooni-teooria-alustalasid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30635","title":{"rendered":"Vastavastatud suurim must auk v\u00f5ib k\u00f5igutada galaktikate evolutsiooni teooria alustalasid"},"content":{"rendered":"

Remco van den Boschi juhitav Max Plancki Astronoomiainstituudi (Max Planck Institute for Astronomy<\/em>) t\u00f6\u00f6grupp avastas vaatlusandmetest musta augu, mille ebaproportsionaalne suurus v\u00f5ib k\u00f5igutada galatikate evolutsiooni mudelite alustalasid. Avastatud kosmiline keha on 17 miljardit korda raskem kui P\u00e4ike. Nii suur mass on oluliselt suurem, kui mudelid ennustada lubavad. Avastus on seda p\u00f5rutavam, et musta auku \u00fcmbritsev galaktika on k\u00fcllaltki v\u00e4ike. Tegemist v\u00f5ib olla massiivseima seni avastatud musta auguga.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

NGC 1277 ketasgalaktikas Hubble kosmoseteleskoobi pildil. See v\u00e4ike lapik galaktika peidab endas suurimat seni avastatud musta auku. 17 miljardi P\u00e4ikese massiga must auk moodustab \u00fcmbritseva galaktika massist 14%.<\/p><\/div>\n

K\u00e4ibel olevate astronoomia teooriate kohaselt peaks pea iga galaktika keskmes asetsema supermassiivne must auk, mille mass on m\u00f5nisada tuhat kuni m\u00f5ni miljard P\u00e4ikese massi. K\u00f5ige paremini uuritud, ligi nelja miljoni P\u00e4ikse massiga must auk asetseb Maa kodugalaktika Linnutee keskel.<\/p>\n

Galaktikate masside ja neis olevate tsentraalsete mustade aukude suhtes ilmneb vaatlusstatistikast huvitav trend. Nimelt on galaktikakeskme musta augu massi ja galaktika t\u00e4htede masside vahel otsene seos. Tavaliselt on musta augu mass t\u00fchine osa galaktika kogumassist.<\/p>\n

Seos tsentraalse musta augu massi ja galaktika t\u00e4htede masside vahel on galaktilise evolutsiooni \u00fcks alustalasid. Ent Boschi avastus r\u00e4\u00e4gib teooriale vastu. Teadust\u00f6\u00f6s kasutati Hubble kosmoseteleskoobi ja Hobby-Eberly teleskoobi poolt tehtud kujutisi.<\/p>\n

Vastavastatud must auk asub ketasgalaktika NGC 1277 keskel. Praegu hoiab surima musta augu tiitlit 6-37 miljarditP\u00e4ikse massi kaaluv kosmosekeha. Kui osutub, et rekordihoidja mass on arvuvahemiku esimeses pooles, on kuningas troonilt l\u00f6\u00f6dud. NGC 1277 on suuruselt teise musta augu naaberauk.<\/p>\n

Suurim \u00fcllatus on aga, et NGC 1277 mass on ligikaudu 14% \u00fcmbritseva galaktika kogumassist. Tavaliselt moodustab tsentraalse musta augu mass galaktika massist 0,1%. Astronoomid oleks taolise supermassiivse musta augu olemasolu ennustanud k\u00fcmme korda suuremale elliptilisele galaktikale.<\/p>\n

Ehk on avastus juhuslik? Esialgne andmete anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et tegemist on fundamentaalsema probleemiga. N\u00fc\u00fcdseks on avastatud veel viis galaktikat, mis on k\u00fcllaltki v\u00e4iksed, ent esimesel hinnangul omavad ebaproportsionaalselt suurt tsentraalset musta auku. Kindlate j\u00e4relduste tegemiseks tuleb oodata t\u00e4psemaid galaktika kujutisi.<\/p>\n

Edasiste sarnaste avastuste korral peavad astronoomid galaktikate evolutsiooniteooriad uuesti l\u00e4bi m\u00f5tlema. Ise\u00e4ranis tuleb \u00fcle vaadata varase Universumi arengulugu, sest avastatud supermassiivne must auk on hinnanguliselt vanem kui 8 miljardit aastat. On selge, et sellise musta augu p\u00f5hjustanud protsess juhtus ammu.<\/p>\n

Allikas: ScienceDaily<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Remco van den Boschi juhitav Max Plancki Astronoomiainstituudi (Max Planck Institute for Astronomy) t\u00f6\u00f6grupp avastas vaatlusandmetest musta augu, mille ebaproportsionaalne suurus v\u00f5ib k\u00f5igutada galatikate evolutsiooni mudelite alustalasid. Avastatud kosmiline keha on 17 miljardit korda raskem kui P\u00e4ike. Nii suur mass on oluliselt suurem, kui mudelid ennustada lubavad. Avastus on seda p\u00f5rutavam, et musta auku \u00fcmbritsev […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":30640,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-30635","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30635","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30635"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30635\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30640"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30635"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30635"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30635"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}