{"id":3069,"date":"2010-05-22T14:19:31","date_gmt":"2010-05-22T11:19:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3069"},"modified":"2010-06-28T10:40:21","modified_gmt":"2010-06-28T07:40:21","slug":"jaapani-kosmosejaht-asub-veenuse-poole-purjetama","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3069","title":{"rendered":"Jaapani kosmosejaht asub Veenuse poole purjetama"},"content":{"rendered":"

Reede varahommikul viis Jaapani rakett orbiidile Veenusele suunduva sondi ja kolmnurgakujulise kosmosejahi, mis kasutab energia saamiseks ainult P\u00e4ikese energiat. <\/strong><\/p>\n

Unikaalse kosmoselaeva orbiidile viinud rakett H-IIA startis Jaapani Tangeshima kosmodroomilt kell 6\u00b7:58 kohaliku aja j\u00e4rgi p\u00e4rast kolme p\u00e4evast halva ilma t\u00f5ttu stardi edasil\u00fckkamist. Raketi tootnud firma Mitshubishi Heavy Industries’i projektijuhi Teruaki Kawai<\/strong> s\u00f5nul oli tegu peaaegu ideaalse stardiga. H-IIA edukas orbiidile saatmine m\u00e4rkis 11. j\u00e4rjestikust edukat starti p\u00e4rast 2003. aastal toimunud plahvatust.

\"\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus Ikarosest. Foto: JAXA<\/p><\/div><\/p>\n

Orbiidile saadetud p\u00e4ikesejahi akron\u00fc\u00fcmiks on Ikaros, Planeetidevaheline P\u00e4ikesekiirguse Poolt Kiirendatav Purjega s\u00f5iduk (Interplanetary Kite-craft Accelerated by Radiation of the Sun.) Nagu raketi nimigi \u00fctleb, kasutab see edasiliikumiseks valgusefootonite survet. Valguse osakeste p\u00fc\u00fcdmiseks kasutatav puri on ime\u00f5huke ja painduv, m\u00f5\u00f5tmetega 14×14 meetrit. Purje paksus on vaid m\u00f5ni murdosa inimese juuksekarvast ning on osaliselt kaetud elektri tootmiseks ka \u00f5hukeste p\u00e4ikesepatareidega.<\/p>\n

Kosmoselaeva nimi tuleneb Kreeka m\u00fctoloogiast tuntud Icarusest, kes lendas P\u00e4ikesele liiga l\u00e4hedale. Kosmosejaht suundub siiski Veenuse suunas. Ikaros, mille maksumuseks kujunes 1,5 miljardit jeeni (210 miljonit krooni,) on esimene satelliit, mis kasutab avakosmoses t\u00e4ielikult raketik\u00fctuse vaba tehnoloogiat. Kahte tehnoloogia protot\u00fc\u00fcpi katsetas Jaapan Maa l\u00e4hedasel orbiidil kuus aastat tehnoloogiat. P\u00e4ikese purje ideed on mainitud juba rohkem kui 100 aastat tagasi ilmunud ulmenovellides, ent seda pole t\u00e4nase p\u00e4evani niiv\u00f5rd ulatuslikult katsetatud.<\/p>\n

“Kui me seda navigatsiooni-tehnoloogiat Ikarose n\u00e4ol katsetada, m\u00e4rgib see sellist esimest erakordset s\u00fcndmust maailmas,” kirjutab JAXA (Jaapani Kosmoseagentuuri) koduleht. Missiooni \u00f5nnestumise korral viib rakett Veenuse orbiidile ka Jaapani esimese Veenuse sondi Akatsuki, mis t\u00e4hendab Jaapani keeles “koidikut.”<\/p>\n

Kuldsele kastikujulisele satelliidile on sobitatud kaks aerukujulist p\u00e4ikesepaneeli. Rakett peaks j\u00f5udma Veenuseni kuue kuuga. “Ma t\u00e4itusin p\u00e4rast raketi orbiidile saatmist r\u00f5\u00f5muga Mu s\u00fcda lausa peksleb, m\u00f5eldes sellele, mis sondi ees ootab,” r\u00f5\u00f5mustas Akatsuki projekti arendamise eest vastutav Masato Nakamura<\/strong>.<\/p>\n

Satelliit on varustatud viie kaameraga, mille abil on v\u00f5imalik l\u00e4bi Veenuse paksu atmosf\u00e4\u00e4ris oleva v\u00e4\u00e4velhappest koosneva pilvekihi n\u00e4ha. Missiooni eesm\u00e4rgiks on uurida Veenusel toimuvaid \u00e4ikesetorme ning otsida planeedi pinnalt aktiivseid vulkaane. Satelliit hakkab \u00fcmber planeedi tiirlema elliptilisel orbiidil 300-80,000 kilomeetri k\u00f5rgusel.<\/p>\n

Teadlased usuvad, et sond aitab uurida Veenuse kliimaprotsesse ning aidata seel\u00e4bi m\u00f5ista Maa elukeskkonna kujunemist ning tulevikku. Kuigi Veenuse suurus ning vanus on Maaga sarnane, on see m\u00e4rksa vanelikuma atmosf\u00e4\u00e4riga, kus temperatuur on pidevalt 460 C ning mis koosneb 96,5\u00b7% ulatuses s\u00fcsihappegaasist. Veenuse s\u00fcsinikuringe on olematu. Samuti on m\u00fcrgise planeedi pinnal r\u00f5hk 90 korda suurem kui Maa peal – esimesed N\u00f5ukogude Liidu satelliidid, mis Veenuse pinnale maandusid, purustati tohutu surve t\u00f5ttu.<\/p>\n

Sond hakkab tihedalt koost\u00f6\u00f6d tegema Euroopa Kosmoseagentuuri orbitaalsatelliidi Venus Expressiga, mis tiirleb Veenuse \u00fcmber alates 2006. aasta aprillist. Jaapani rakett viis lisaks Maa orbiidile neli Jaapani \u00fclikooli ning teiste uurimisasutuste poolt disainitud satelliiti.<\/p>\n

Ikarose P\u00e4ikesepurje demonstratsioon<\/strong>
\n<\/param><\/param><\/param><\/embed><\/object><\/p>\n

Allikas:
\nJaapani Kosmoseagentuuri Akatsuki projekti kodulehek\u00fclg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Reede varahommikul viis Jaapani rakett orbiidile Veenusele suunduva sondi ja kolmnurgakujulise kosmosejahi, mis kasutab energia saamiseks ainult P\u00e4ikese energiat. Unikaalse kosmoselaeva orbiidile viinud rakett H-IIA startis Jaapani Tangeshima kosmodroomilt kell 6\u00b7:58 kohaliku aja j\u00e4rgi p\u00e4rast kolme p\u00e4evast halva ilma t\u00f5ttu stardi edasil\u00fckkamist. Raketi tootnud firma Mitshubishi Heavy Industries’i projektijuhi Teruaki Kawai s\u00f5nul oli tegu peaaegu […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3069","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3069","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3069"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3069\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3069"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3069"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3069"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}