{"id":30761,"date":"2012-12-12T14:45:32","date_gmt":"2012-12-12T11:45:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30761"},"modified":"2012-12-12T14:45:32","modified_gmt":"2012-12-12T11:45:32","slug":"susihappegaasist-saab-tooraine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30761","title":{"rendered":"S\u00fcsihappegaasist saab tooraine"},"content":{"rendered":"<p><strong>S\u00fcsihappegaasil on keskkonda kahjustava j\u00e4\u00e4tme maine, kuid Bayer (Bayer MaterialScience) tahab selle kasvuhoonegaasi muuta kasulikuks tooraineks. T\u00e4nu uudsele protsessile saab energiat\u00f6\u00f6stuse k\u00f5rvaltoote CO2 \u00fchendada plastidesse, kus see hakkab osaliselt asendama naftat, mille defitsiit \u00fcha enam suureneb. Esimeste toodete turuletoomine on kavandatud 2015. a algusesse.<\/strong><\/p>\n<p>Elektrijaama korstnatest v\u00e4ljuv s\u00fcsihappegaas ei pruugi tulevikus enam lihtsalt atmosf\u00e4\u00e4ri haihtuda. Bayeri juhitav uurimisprojekt \u201eUnistuste tootmine\u201d (Dream Production) edeneb h\u00e4sti ning selle eesm\u00e4rgiks on kasutada CO2 kvaliteetplasti \u2013 pol\u00fcuretaani valmistamiseks. Pol\u00fcuretaani sisaldub paljudes igap\u00e4evastes toodetes, nagu polster, spordivarustus ja autokomponendid (Pilt 1.).<\/p>\n<div id=\"attachment_30763\" style=\"width: 280px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/Polyurethane-applications.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-30763\" class=\"size-medium wp-image-30763 \" title=\"Polyurethane applications\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/Polyurethane-applications-300x205.jpg\" alt=\"\" width=\"270\" height=\"185\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/Polyurethane-applications-300x205.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/Polyurethane-applications-250x171.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/Polyurethane-applications.jpg 846w\" sizes=\"auto, (max-width: 270px) 100vw, 270px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-30763\" class=\"wp-caption-text\">Pilt 1. Pol\u00fcuretaanist tooted.<\/p><\/div>\n<p>Projektis kasutatav s\u00fcsihappegaas p\u00e4rineb K\u00f6lni l\u00e4hedal (L\u00e4\u00e4ne-Saksamaal) asuvast pruuns\u00f6ek\u00fcttel t\u00f6\u00f6tavast elektrijaamast. Elektrijaam kuulub energiaettev\u00f5ttele RWE, mis on samuti projekti kaasatud. S\u00fcsihappegaas eraldatakse suitsugaasist, seej\u00e4rel see veeldatakse ja villitakse balloonidesse.<\/p>\n<p><strong>Katsetehas Leverkusenis<\/strong><\/p>\n<p>2011. a algusest alates on Bayer muundanud RWE-st p\u00e4rinevat s\u00fcsihappegaasi Leverkuseni l\u00e4hedal asuvas katsetehases t\u00e4htsaks keemiliseks \u201eehitusplokiks\u201d \u2013 pol\u00fcuretaani komponendiks pol\u00fcooliks, mida tavaliselt toodetakse \u00fcksnes naftast. CO2, mis sisaldab ka v\u00f5tmet\u00e4htsusega elementi s\u00fcsinikku, asendab seega osa \u00fcha raskemini k\u00e4ttesaadavast naftast.<\/p>\n<p>Niisiis aitab uudne protsess nihutada toorainebaasi alternatiivsete allikate suunas. Fakt, et elektrijaamast endast vabaneb v\u00e4ga energiamahuka nafta t\u00f6\u00f6tlemise ajal v\u00e4hem CO<sub>2<\/sub>, aitab kaasa j\u00e4tkusuutlikkuse tagamisele.<\/p>\n<div id=\"attachment_30764\" style=\"width: 280px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/CO2-based-Polyurethane-foam-with-components.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-30764\" class=\"size-medium wp-image-30764 \" title=\"CO2-haltiger Schaumstoff\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/CO2-based-Polyurethane-foam-with-components-300x199.jpg\" alt=\"\" width=\"270\" height=\"179\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/CO2-based-Polyurethane-foam-with-components-300x199.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/CO2-based-Polyurethane-foam-with-components-250x166.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/CO2-based-Polyurethane-foam-with-components.jpg 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 270px) 100vw, 270px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-30764\" class=\"wp-caption-text\">Pilt 2.Pol\u00fcuretaanvaht <\/p><\/div>\n<p>Segades uut t\u00fc\u00fcpi CO<sub>2<\/sub>-p\u00f5hise pol\u00fceeter-pol\u00fckarbonaat-pol\u00fcooli teiste ainetega (isots\u00fcanaat), toodab Bayer pol\u00fcuretaanvahu (Pilt 2.) n\u00e4idiseid\/proove intensiivse katsetamise otstarbel. Esialgsed tulemused on paljut\u00f5otavad. CO<sub>2<\/sub> sisaldava materjali omadused on samasugused nagu traditsioonilisel viisil valmistatud materjalidel.<\/p>\n<p>Kui uudne protsess annab j\u00e4tkuvalt h\u00e4id tulemusi, kavatseb Bayer 2015. aastal alustada s\u00fcsihappegaasil p\u00f5hinevat pol\u00fcoolide tootmist. Esimesed turule lastavad tooted on CO<sub>2<\/sub>-p\u00f5hisest pol\u00fcuretaanist valmistatud madratsid. Suured t\u00f6\u00f6stussegmendid on juba n\u00e4idanud suurt huvi uudse vahtmaterjali vastu.<\/p>\n<p><strong>Uurimisprojekti l\u00e4bimurre<\/strong><strong> <\/strong><\/p>\n<p>2010. aasta mais alustatud uurimisprojekti \u201eUnistuste tootmine\u201d finantseerib osaliselt Saksamaa F\u00f6deraalne Haridus- ja Teadusministeerium. Peale RWE on 3-aastasesse projekti kaasatud RWTH Aacheni \u00dclikool ja CAT Katal\u00fc\u00fcsikeskus (CAT Catalytic Center). Viimane on \u00fclikooli ja Bayeri \u00fchisjuhtimisel t\u00f6\u00f6tav uurimisasutus.<\/p>\n<p>RWTH Aachen juhib uudse protsessi \u00f6koloogilise bilansi s\u00fcvauuringuid. Esialgsed tulemused kinnitavad oodatud positiivseid tulemusi, n\u00e4iteks tegeliku CO<sub>2<\/sub> s\u00e4\u00e4stmise osas.<\/p>\n<p>See protsess ei oleks olnud v\u00f5imalik, kui Bayeri teadlastel poleks \u00f5nnestunud avastada sobivat katal\u00fcsaatorit ning t\u00e4iustada seda edasises koost\u00f6\u00f6s CAT Katal\u00fc\u00fcsikeskusega. Katal\u00fcsaator t\u00f5hustab tavaliselt aeglaselt reageeriva CO<sub>2<\/sub> reaktsiooni. Katal\u00fcsaator t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja eelmise projekti \u201eUnistuste reaktsioonid\u201d osana.<\/p>\n<p>Bayer MaterialScience kuulub Bayer Group kontserni, <a href=\"http:\/\/www.materialscience.bayer.com\/\">www.bayermaterialscience.com<\/a>.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.materialscience.bayer.com\/en\/Media\/Special\/Features\/CO2-Projects.aspx\">Uudise<\/a> edastas Eike Kingsepp, e-post: eike.kingsepp@bayer.com<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>S\u00fcsihappegaasil on keskkonda kahjustava j\u00e4\u00e4tme maine, kuid Bayer (Bayer MaterialScience) tahab selle kasvuhoonegaasi muuta kasulikuks tooraineks. T\u00e4nu uudsele protsessile saab energiat\u00f6\u00f6stuse k\u00f5rvaltoote CO2 \u00fchendada plastidesse, kus see hakkab osaliselt asendama naftat, mille defitsiit \u00fcha enam suureneb. Esimeste toodete turuletoomine on kavandatud 2015. a algusesse. Elektrijaama korstnatest v\u00e4ljuv s\u00fcsihappegaas ei pruugi tulevikus enam lihtsalt atmosf\u00e4\u00e4ri haihtuda. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":27,"featured_media":30764,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[37,31,16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-30761","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eestist-endast","8":"category-rakenduslik-teadus","9":"category-teadusuudis","10":"tag-materjal","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30761","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/27"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30761"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30761\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30764"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30761"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30761"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30761"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}