{"id":30796,"date":"2012-12-14T20:57:41","date_gmt":"2012-12-14T17:57:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30796"},"modified":"2012-12-14T20:57:41","modified_gmt":"2012-12-14T17:57:41","slug":"kahekordse-neutronite-arvuga-hapniku-tuum-osutus-stabiilseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30796","title":{"rendered":"Kahekordse neutronite arvuga hapniku tuum osutus stabiilseks"},"content":{"rendered":"<p><strong>Aatomi tuum ei lagune t\u00e4nu haprale tasakalule prootoneid ning neutroneid koos hoidva tuumaj\u00f5u ja neid lahku ajava elektrilise j\u00f5u vahel. Nukleonide arvu m\u00f5ju lahti m\u00f5testamine tuuma stabiilsusele on oluline, sest vaid selle teadmistega v\u00f5ib ennustada tuumaprotsesside kulgu, n\u00e4iteks m\u00f5nd radioaktiivset lagunemist. RIKEN teadlased n\u00e4itasid koost\u00f6\u00f6s v\u00e4lismaa t\u00f6\u00f6r\u00fchmadega, et raske hapniku tuum, milles on 16 kerasse pakkunud neutronit, on \u00fcllatavalt stabiilne.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_30797\" style=\"width: 360px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/hapnik.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-30797\" class=\"size-full wp-image-30797 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/hapnik.jpg\" alt=\"\" width=\"350\" height=\"234\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/hapnik.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/hapnik-300x200.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/hapnik-250x167.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 350px) 100vw, 350px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-30797\" class=\"wp-caption-text\">RIKEN Projectile Fragment Separator aparaat toodab k\u00f5rge energiatihedusega radioaktiivsete ioonide kiiri, mis aitavad teadlastel tuumaprotsesse uurida.<\/p><\/div>\n<p>Stabiilne on ka enam kui 99% Maa atmosf\u00e4\u00e4ri hapnikust. Ent selle hapniku isotoobi tuumas on kaheksa prootonit ja kaheksa neutronit. Teadlased saavad valmistada ka neutronirikkaid isotoope, mille abil on v\u00f5imalik uurida tuumaprotsesside olemust. RIKEN Nishina Kiirendikeskuse (<em>RIKEN Nishina Center for Accelerator-Based Science<\/em>) teadlase Tohru Motobayashi, Seouli \u00dclikooli teadlase Yoshinori Satouga, Tokyo Tehnoloogiainstituudi teadlase Takashi Nakamura ning Prantsusmaa, Ungari ja Hiina t\u00f6\u00f6r\u00fchmade koost\u00f6\u00f6l valmis esmakordselt artikkel spektroskoopiameetodite ja mitteelastse prootonhajumise abil uuritud 16 neutroniga hapniku tuumast.<\/p>\n<p>Aatomi tuumal on s\u00f5ltuvalt nukleonide arvust kas sf\u00e4\u00e4riline v\u00f5i elliptiline kuju. \u201eSf\u00e4\u00e4riline tuum on neist kahest stabiilsem. Meie uurimist\u00f6\u00f6 aluseks oli tuumaresonantside uurimine. Oleksime otsekui vastu tuuma koputanud ja kuulanud, kuidas see heliseb, nagu kelluke,\u201c kommenteeris Motobayashi.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6 tulemused on huvitavad, sest v\u00e4idavad vastupidist teadusmaailmas h\u00e4sti kanda kinnitanud katseliselt avastatud seadusp\u00e4rasusele, et stabiilsed on vaid tuumad, mille nukleonide arvuks on 2, 8, 20, 28, 50, 82 v\u00f5i 126. \u201eSaame n\u00fc\u00fcd v\u00e4ita, et sellesse arvujadasse lisandub 16. Seda isegi siis, kui neutronite ja prootonite arv tuumas on tugevalt tasakaalust v\u00e4ljas. Hiljutised s\u00f5ltumatud eskperimendid on avastust kinnitanud,\u201c v\u00e4itis Motobayashi.<\/p>\n<p>Eksperiment on hea n\u00e4ide rahvusvahelisest suurkoost\u00f6\u00f6st RIKEN-i, Tokyo Tehnoloogiainstituudi ning arvukate Korea \u00fclikoolide vahel. \u201eLoodame j\u00e4rgmisena uurida veelgi massiivsemate tuumadega hapniku aatomeid, millel on 17 v\u00f5i 18 neutronit. Tahame teada, kas eksisteerib veel m\u00f5ni stabiilse tuumaga hapniku isotoop,\u201c \u00fctles Motobayashi l\u00f5petuseks.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-12-oxygen-nucleus-neutrons-shown-surprisingly.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Aatomi tuum ei lagune t\u00e4nu haprale tasakalule prootoneid ning neutroneid koos hoidva tuumaj\u00f5u ja neid lahku ajava elektrilise j\u00f5u vahel. Nukleonide arvu m\u00f5ju lahti m\u00f5testamine tuuma stabiilsusele on oluline, sest vaid selle teadmistega v\u00f5ib ennustada tuumaprotsesside kulgu, n\u00e4iteks m\u00f5nd radioaktiivset lagunemist. RIKEN teadlased n\u00e4itasid koost\u00f6\u00f6s v\u00e4lismaa t\u00f6\u00f6r\u00fchmadega, et raske hapniku tuum, milles on 16 kerasse [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":30797,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[172],"class_list":{"0":"post-30796","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tuumafuusika","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30796","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30796"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30796\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30797"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30796"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30796"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30796"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}