{"id":30801,"date":"2012-12-14T21:10:32","date_gmt":"2012-12-14T18:10:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30801"},"modified":"2012-12-14T21:10:32","modified_gmt":"2012-12-14T18:10:32","slug":"hobedast-nanokuupidega-saab-valmistada-suureparase-kiirgusneelduri","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30801","title":{"rendered":"H\u00f5bedast nanokuupidega saab valmistada suurep\u00e4rase kiirgusneelduri"},"content":{"rendered":"<p><strong>Duke \u00fclikooli teadlased arendasid mikroskoopilisi h\u00f5bedast metallkuupe k\u00e4tkeva meetodi, mis v\u00f5ib p\u00e4\u00e4dida hinnas\u00f5bralikemate, efektiivsemate ning suurema pindalaga metamaterjalist p\u00e4ikesepaneelide ja neeldursensorite valmistamisega.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_30802\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/silvernanocu.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-30802\" class=\"size-full wp-image-30802\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/silvernanocu.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"130\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/silvernanocu.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/silvernanocu-250x125.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-30802\" class=\"wp-caption-text\">H\u00f5bedast nanokuupide illustratsioon.<\/p><\/div>\n<p>Metamaterjalid on inimvalmistatud tahkised, mille f\u00fc\u00fcsikalistele omadustele ei leidu looduses paarilisi. Nende abil on v\u00f5imalik senin\u00e4gematutel viisidel juhtida elektromagnetlainete, n\u00e4iteks valguse levikut. Elektromagnetlainete optilise spektriosa laineid m\u00f5jutavate metamaterjalide valmistamine on aga tehnoloogiline v\u00e4ljakutse. Enamasti on selleks otstarbeks kasutatud litograafiat, mille t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5te sarnaneb paljuski tindiprinterile, ent tindi pritsimise asemel toimub aluspinna s\u00f6\u00f6vitamine.<\/p>\n<p>Paraku on litograafial keerukate tahkisvormide loomisel omad puudused. P\u00f5hiliseks neist on tehnoloogia kallidus, mille t\u00f5ttu on t\u00f6\u00f6stuslike tootmismahtude saavutamine ja suurte pindalade s\u00f6\u00f6vitamine \u00e4\u00e4rmiselt kulukas.<\/p>\n<p>\u201eL\u00e4henesime probleemile teisiti, s\u00f6\u00f6vitamise asemel hakkasime metastruktuure kasvatama. Nii saame t\u00f5en\u00e4oliselt valmistada seadmeid, n\u00e4iteks p\u00e4ikesepaneele, mis katavad oluliselt suuremaid pindalasid kui seni. Uue meetodi kasutamise lihtsus on meie poolt katseliselt t\u00f5estatud,\u201c \u00fctles Duke Pratt Tehnikakooli teadur Cristian Cirac\u00ec.<\/p>\n<p>Cirac\u00ec ja tema kaasteadlaste t\u00f6\u00f6, mis viidi l\u00e4bi Duke \u00fclikooli professor David R. Smithi arvutitehnika laboris, avaldati 6. detsembril mainekas teadusajakirjas Nature.<\/p>\n<p>Paljude metamaterjalide rakenduste jaoks on oluline eelk\u00f5ige elektromagnetkiirguse neeldumise moduleerimine. Metallid v\u00f5ivad olla v\u00e4ga head kiirguspeeglid, milles v\u00f5ib veenduda iga peeglissevaataja, ent p\u00e4ikesepaneelide jaoks on seevastu oluline maksimaalne soovitud kiirguse neeldumine.<\/p>\n<p>\u201eMetallosistel p\u00f5hinevad metamaterjalid on ise\u00e4ranis efektiivsed neelurid, sest nende valmistamistehnoloogia v\u00f5imaldab muuta nii valmisseadme magnetilisi kui elektrilisi omadusi,\u201c \u00fctles Cirac\u00ec.<\/p>\n<p>Uuel Duke\u2019i \u00fclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchma valmistatud metamaterjalil on kolm p\u00f5hilist struktuurielementi. Aluskihi moodustab \u00f5huke kullakile. See on omakorda kaetud nanomeetri suurusj\u00e4rgu paksuse isolaatoriga. Isolaatorit katab miljonitest isepakkunud nanokuupidest kiht. Artiklis kajastatud eksperimentides valmistati nanokuubikud h\u00f5bedast.<\/p>\n<p>\u201eNanokuubid s\u00f5na otseses m\u00f5ttes puistatakse alusmaterjalile. Kiirguskostet saame varieerida konstruktsiooni geomeetria abil. Meie meetodiga on v\u00f5imalik valmistada suuremaid metapindasid kui litograafiaga,\u201c kommenteeris Cirac\u00ec.<\/p>\n<p>Metallid enamasti k\u00fcll peegeldavad elektromagnetlaineid, ent h\u00f5bedast nanokuubikud k\u00e4ituvad f\u00fc\u00fcsikaliselt justkui antennikesed, mis saavad metallpinna summaarse peegelduse nullistada.<\/p>\n<p>\u201e\u00dchte tahkisesse koondatud erinevate metamaterjalide abil on v\u00f5imalik saavutada keerukamaid peegeldumisspektreid. Siis muutub v\u00f5imalikuks eksootilisemate rakenduste, n\u00e4iteks d\u00fcnaamilise tindi (<em>dynamic ink<\/em>) valmistamine,\u201c \u00fctles Cirac\u00ec l\u00f5petuseks.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-12-silver-nanocubes-super-absorbers.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Duke \u00fclikooli teadlased arendasid mikroskoopilisi h\u00f5bedast metallkuupe k\u00e4tkeva meetodi, mis v\u00f5ib p\u00e4\u00e4dida hinnas\u00f5bralikemate, efektiivsemate ning suurema pindalaga metamaterjalist p\u00e4ikesepaneelide ja neeldursensorite valmistamisega. Metamaterjalid on inimvalmistatud tahkised, mille f\u00fc\u00fcsikalistele omadustele ei leidu looduses paarilisi. Nende abil on v\u00f5imalik senin\u00e4gematutel viisidel juhtida elektromagnetlainete, n\u00e4iteks valguse levikut. Elektromagnetlainete optilise spektriosa laineid m\u00f5jutavate metamaterjalide valmistamine on aga tehnoloogiline v\u00e4ljakutse. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":30802,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-30801","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30801","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30801"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30801\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30802"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30801"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30801"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30801"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}