{"id":30922,"date":"2012-12-25T20:11:09","date_gmt":"2012-12-25T17:11:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30922"},"modified":"2012-12-25T20:14:05","modified_gmt":"2012-12-25T17:14:05","slug":"kvantspinnvedelik-avaldas-uut-tuupi-magnetismi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30922","title":{"rendered":"Kvantspinnvedelik avaldas uut t\u00fc\u00fcpi magnetismi"},"content":{"rendered":"<p><strong>Enamus teaduse arengust toimub suuremate suunamuutusteta. Teadmiste alustalasid k\u00f5igutavaid avastusi ei tule ette kuigi sageli, ent vahel siiski. Massachusettsi Tehnika\u00fclikooli (<em>Massachusetts Institute of Technology, MIT<\/em>) t\u00f6\u00f6r\u00fchm seisab suure avastuse l\u00e4vepakul: \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm demonstreeris uut t\u00fc\u00fcpi magnetismi. Nad n\u00e4itasid, et s\u00fcnteetiliselt kasvatatud herbertsmitiidi (<em>herbertsmithite, <\/em> ZnCu<sub>3<\/sub>OH<sub>6<\/sub>Cl<sub>2<\/sub>) kristall (pildil) k\u00e4itub kvantspinnvedelikuna (<em>quantum spin liquid<\/em>).<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/mit-herbertsmithite.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-30923 alignleft\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/mit-herbertsmithite.jpg\" alt=\"\" width=\"371\" height=\"279\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/mit-herbertsmithite.jpg 618w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/mit-herbertsmithite-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/mit-herbertsmithite-250x188.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 371px) 100vw, 371px\" \/><\/a>Kvantspinnvedelik on materjal, mille murdarvulised kvantolekud moodustavad magnetosakeste dipoolorientatsioonis vedelikusarnase voo, seda isegi tahkes olekus. Avastus v\u00f5imaldab esialgu teoorias rakenduslikult kommunikatsiooni- ja andmetalletusseadmete tarbeks \u00e4ra kasutada kvantp\u00f5imituse n\u00e4htuse, mis k\u00e4tkeb mikroosakeste kvantsuperpositsiooni. MIT teadlased on tulevikulubaduste suhtes vaoshoitud, sest kvantspinnvedelike rakenduste ning teooria vahel haigutab, veel, suur l\u00f5he. Filmides n\u00e4htud kvantp\u00f5imitustelefonid, kui need \u00fcle\u00fcldse v\u00f5imalikud on, l\u00e4hiajal turule ilmu. T\u00f6\u00f6r\u00fchmale on esialgu piisavaks tasuks teadmine, et on avastanud veel t\u00e4iesti kirjeldamata f\u00fc\u00fcsikalise n\u00e4htuse.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.engadget.com\/2012\/12\/20\/mit-demos-new-form-of-magnetism-that-could-lead-to-quantum-tech\/\">Endgadget<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Enamus teaduse arengust toimub suuremate suunamuutusteta. Teadmiste alustalasid k\u00f5igutavaid avastusi ei tule ette kuigi sageli, ent vahel siiski. Massachusettsi Tehnika\u00fclikooli (Massachusetts Institute of Technology, MIT) t\u00f6\u00f6r\u00fchm seisab suure avastuse l\u00e4vepakul: \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm demonstreeris uut t\u00fc\u00fcpi magnetismi. Nad n\u00e4itasid, et s\u00fcnteetiliselt kasvatatud herbertsmitiidi (herbertsmithite, ZnCu3OH6Cl2) kristall (pildil) k\u00e4itub kvantspinnvedelikuna (quantum spin liquid). Kvantspinnvedelik on materjal, mille [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":30923,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[137],"class_list":{"0":"post-30922","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantnahtused","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30922","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30922"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30922\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30923"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30922"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30922"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30922"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}