{"id":30931,"date":"2012-12-25T22:46:20","date_gmt":"2012-12-25T19:46:20","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30931"},"modified":"2012-12-25T22:46:20","modified_gmt":"2012-12-25T19:46:20","slug":"hobeda-aatomid-parsivad-bi4o4s3-ulijuhtivust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30931","title":{"rendered":"H\u00f5beda aatomid p\u00e4rsivad Bi4O4S3 \u00fclijuhtivust"},"content":{"rendered":"<p><strong>Hiina teadlased n\u00e4itasid, et vismutip\u00f5hise kihtmaterjali dopeerimine h\u00f5bedaga m\u00f5jub baasmaterjali \u00fclijuhtivusele pigem p\u00e4rssivalt.<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/4-cda_displayimage.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-full wp-image-30932\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/4-cda_displayimage.jpg\" alt=\"\" width=\"250\" height=\"162\" \/><\/a>Veel sel aastal avastatud \u00fclijuhtiva materjaliklassi uurimine on arenguj\u00e4rgus. Esimesed sammud lisandaatomitega rikastatud vismut-oks\u00fcsulfiidi (Bi<sub>4<\/sub>O<sub>4<\/sub>S<sub>3<\/sub>) uurimises astuti Hiina Hefei linnas baseeruvaTeaduste Akadeemia teadlaste poolt. Nende kirjutatud artikkel publitseeritakse teadusajakirjas <em>European Physical Journal B<\/em>. T\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas, et uuritava kihtmaterjali\u00a0\u00fclijuhtivus on pigem materjali seesmine kui lisandaatomitest tingitud omadus.<\/p>\n<p>\u00dclijuhte, mille \u00fcleminekutemperatuur \u00fclijuhtivasse olekusse on vedela l\u00e4mmastiku temperatuurist (77 K) k\u00f5rgem, nimetatakse k\u00f5rgtemperatuurseteks. Nende materjalide otsinguil on hiljuti suurt t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud vismut-disulfiidi komposiidid. 2012. aasta juulis andsid Jaapani teadlased teada esimesest vismut-oks\u00fcsulfiid klassi \u00fclijuhiga tehtud eksperimendist, mille k\u00e4igus saavutati \u00fclijuhtiv olek temperatuuril 4,5 K.<\/p>\n<p>K\u00f5ik seni Bi<sub>4<\/sub>O<sub>4<\/sub>S<sub>3<\/sub>-ga tehtud eksperimendid on aga k\u00e4tkenud lisandaatomeid. Lisanditeta Bi<sub>4<\/sub>O<sub>4<\/sub>S<sub>3<\/sub> ei ole \u00fclijuhtiv. Seet\u00f5ttu on teadlasi painanud k\u00fcsimus, kas j\u00e4lgitud \u00fclijuhtivus on tingitud baasmaterjalist v\u00f5i lisanditest.<\/p>\n<p>Hefei t\u00f6\u00f6r\u00fchm uuris materjali kristallstruktuuri, magnetilist ja elektrilist l\u00e4bitavust ning osakeste soojusvahetust. R\u00f6ntgendifraktsioonmustrite v\u00f5rdlusest leiti, et h\u00f5beda aatomid asendasid vismut-oks\u00fcsulfiidi kristallv\u00f5res vismuti aatomeid.<\/p>\n<p>J\u00e4rgnevad eksperimendid k\u00e4tkesid materjali uurimist j\u00e4rk-j\u00e4rgult k\u00f5rgema dopeerimise astmega. T\u00f6\u00f6 autorid leidsid, et \u00fclijuhtivus kahanes h\u00f5beda aatomite arvu kasvades ning katkes l\u00f5ppeks. J\u00e4reldati, et j\u00e4lgitud \u00fclijuhtivus l\u00e4htub pigem vismut-oks\u00fcsulfiidi v\u00f5reomadustest kui lisanditest.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-12-silver-superconductor-secrets.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hiina teadlased n\u00e4itasid, et vismutip\u00f5hise kihtmaterjali dopeerimine h\u00f5bedaga m\u00f5jub baasmaterjali \u00fclijuhtivusele pigem p\u00e4rssivalt. Veel sel aastal avastatud \u00fclijuhtiva materjaliklassi uurimine on arenguj\u00e4rgus. Esimesed sammud lisandaatomitega rikastatud vismut-oks\u00fcsulfiidi (Bi4O4S3) uurimises astuti Hiina Hefei linnas baseeruvaTeaduste Akadeemia teadlaste poolt. Nende kirjutatud artikkel publitseeritakse teadusajakirjas European Physical Journal B. T\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas, et uuritava kihtmaterjali\u00a0\u00fclijuhtivus on pigem materjali seesmine [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":30932,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[157],"class_list":{"0":"post-30931","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ulijuhid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30931","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30931"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30931\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30932"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30931"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30931"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30931"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}