{"id":30962,"date":"2012-12-28T20:25:50","date_gmt":"2012-12-28T17:25:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30962"},"modified":"2013-01-25T11:41:20","modified_gmt":"2013-01-25T08:41:20","slug":"uut-tuupi-katalusaatorid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30962","title":{"rendered":"Uut t\u00fc\u00fcpi katal\u00fcsaatorid"},"content":{"rendered":"

Ameerika Duke-i \u00dclikooli Teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas molekulaarse kangiefekti: osad atomaarsete sidemete t\u00fc\u00fcbid v\u00f5ivad m\u00f5juda molekulreaktsioonidele kuni tuhandekordse kiirendinda. Nimetatud molekulaarsete j\u00f5u\u00f5lgade abil saab juhtida aatomite vahelist keemilist ja mehaanilist reaktiivsust, mis t\u00e4hendab \u00fchtlasi uute ja p\u00f5nevate materjalide modelleerimise algust.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>\u201eTahame valmistada parema mehaanilise pingetaluvusega materjale. Selle tarbeks arendame molekulaarreaktsioone, mida on v\u00f5imalik v\u00e4lise j\u00f5u abil m\u00f5jutada,\u201c kommenteeris t\u00f6\u00f6d Duke-i \u00dclikooli teadlane ning t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht Steve Craig.<\/p>\n

Hiljutistes eskperimentides leidis Craigi t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et pol\u00fcnorborneen (polynorborene<\/em>, loe siit<\/a>) p\u00f5histruktuuriga molekulid v\u00f5ivad avada molekulisiseseid ts\u00fcklostruktuure kuni tuhat korda kiiremini kui sarnaseid struktuure avavad pol\u00fcbutadieenid. 23. detsembril teadusajakirjas Nature Chemistry <\/em>avaldatud tulemused n\u00e4itasid , et v\u00e4ikesed muutused molekuli pol\u00fcnorborneenstruktuuris v\u00f5imaldasid moduleerida mehaaniliselt katal\u00fc\u00fcsitud reaktsioonide kiirust.<\/p>\n

Materjalide mehaaniline kulumine t\u00f5mmete, survete, sisepingete ja muude j\u00f5udude toimel on intuitiivne. Nende j\u00f5ududega materjali eluea pikendamine on aga uudne l\u00e4henemine. \u00a0\u201eSaame p\u00f5hjustada reaktsioone, mis teevad materjali tugevamaks ning suunata j\u00f5ud sinna, kus need teevad kasulikku t\u00f6\u00f6d,\u201c \u00fctles Craig. Taolisi uue p\u00f5lvkonna materjale saaks kasutada n\u00e4iteks komposiitides ja lennukikerede ning biomehaanilistele implantaatidele valmistamisel.<\/p>\n

Eksperimendis tekitati kahes atomaarses sihtpol\u00fcmeeris mehaanilisi pingeid mikroelektromehaanilise pintsetiga. T\u00f6\u00f6r\u00fchm \u00fcllatus, kui avastasid, et pol\u00fcnorboreenstruktuuriga molekulis erinesid deformeerivast j\u00f5ust indutseeritud reaktsioonikiirused puhta molekuliga v\u00f5rreldes kolme suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra. Seega v\u00f5ib pol\u00fcnorboreeni struktuur tegelikult reaktsioone kiirendada.<\/p>\n

Craig \u00fctles, et reageerivale molekulaargrupile tehatavad muudatused v\u00f5ivad omada v\u00e4iksemat m\u00f5ju kui muudatused rekatsioonitsentri l\u00e4hedastele mittereaktiivsetele molekulidele, n\u00e4iteks nendele, mis sisalduvad pol\u00fcnorborneeni p\u00f5histruktuuris. Edasises t\u00f6\u00f6s kavatsetakse tuvastada teisi sarnaseid lihtsa ehitusega molekulaarseid p\u00f5histruktuure, millel oleks naabermolekulidele maksimaalne reaktsioonim\u00f5ju. T\u00f6\u00f6r\u00fchma arvates leidub ilmselt veelgi parema mehaanilise kostega materjale.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika Duke-i \u00dclikooli Teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas molekulaarse kangiefekti: osad atomaarsete sidemete t\u00fc\u00fcbid v\u00f5ivad m\u00f5juda molekulreaktsioonidele kuni tuhandekordse kiirendinda. Nimetatud molekulaarsete j\u00f5u\u00f5lgade abil saab juhtida aatomite vahelist keemilist ja mehaanilist reaktiivsust, mis t\u00e4hendab \u00fchtlasi uute ja p\u00f5nevate materjalide modelleerimise algust. \u201eTahame valmistada parema mehaanilise pingetaluvusega materjale. Selle tarbeks arendame molekulaarreaktsioone, mida on v\u00f5imalik v\u00e4lise j\u00f5u abil […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":30968,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-30962","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30962","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30962"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30962\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30962"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30962"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30962"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}