{"id":30974,"date":"2012-12-28T21:42:19","date_gmt":"2012-12-28T18:42:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30974"},"modified":"2012-12-28T21:46:18","modified_gmt":"2012-12-28T18:46:18","slug":"stanfordi-ulikooli-teadlased-valmistasid-kleebitava-paikesepaneeli","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30974","title":{"rendered":"Stanfordi \u00dclikooli teadlased valmistasid kleebitava p\u00e4ikesepaneeli"},"content":{"rendered":"<p><strong>Harjumusp\u00e4raselt valmistatakse \u00f5hukesed kile-p\u00e4ikesepaneelid j\u00e4ikadele klaasalustele, mis on rakenduslikus m\u00f5ttes piirav asjaolu. Painduvad paneelid on k\u00fcll olemas, ent nende valmistamine vajab erilisi materjale ja tehnikaid. Stanfordi \u00dclikooli teadlased valmistasid aga \u00f5hukese painduva p\u00e4ikesepaneeli odavalt ja lihtsatest materjalidest. Elastseid paneele saab kanda pea igale aluspinnale, sealhulgas kleepsudele.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_30976\" style=\"width: 328px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/stickerpanels-2.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-30976\" class=\"size-full wp-image-30976\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/stickerpanels-2.jpg\" alt=\"\" width=\"318\" height=\"178\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/stickerpanels-2.jpg 530w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/stickerpanels-2-300x168.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/12\/stickerpanels-2-250x140.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 318px) 100vw, 318px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-30976\" class=\"wp-caption-text\">Kleebitav p\u00e4ikesepaneel visiitkaardil.<\/p><\/div>\n<p>T\u00f6\u00f6 esimeses etapis kanti t\u00f6\u00f6stuslikule k\u00f5vale r\u00e4nisubstraadile 300 nanomeetri paksune kiht niklit. Nikkel kaeti omakorda standardsete t\u00f6\u00f6stusmeetodite abil kilepaneeliga. Paneelile kanti viimaks kaitsev pol\u00fcmeerkiht ja termovabastav kile.<\/p>\n<p>J\u00e4igast aluspinnast vabastamiseks uputati toorikpaneel\u00a0toasooja vette, mis aktiveeris termovabastava kile. Vabastatud paneel kuumutati 90 \u00baC temperatuurini ning selle vastaspoolele kanti kiht liimi. Liimiga paneel kleebiti l\u00f5ppeks soovitud kujuga pinnale.<\/p>\n<p>Paneele kanti katsete k\u00e4igus paljudele materjalidele, nii siledatele kui k\u00f5veratele: klaasile, plastikule ning paberile. P\u00e4ikesepaneeli efektiivsus aluspinnast ei s\u00f5ltunud.<\/p>\n<p>Lisaks sellele, et uusi paneele saab kanda n\u00e4iteks mobiilidele, kiivritele, armatuurlaudadele ja akendele on need ka kergemad ning odavamad kui sama suurusega j\u00e4igad fotogalvaanilised paneelid. Tootmisprotsessiga ei kaasne olulisi materjalikadusid, sest r\u00e4nidioksiidsubstraadid on taaskasutatavad.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6ga seotud dotsent Xialon Zhengi arvates saab protsessi kasutada ka kleebitava elektroonika, n\u00e4iteks tr\u00fckkplaatide ja vedelkristallekraanide valmistamiseks.<\/p>\n<p>\u201eMeie leiutisel on lai rakendusp\u00f5ld, alates digikangastest l\u00f5petades aeros\u00fcsteemidega. Tehnoloogia on algusetapis. Otsime Ni\/SiO<sub>2 <\/sub>substraatidele alternatiive, mille omap\u00e4rasid saaks erirakendustel \u00e4ra kasutada. T\u00f6\u00f6d on veel palju,\u201c lisas Zheng l\u00f5petuseks.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.gizmag.com\/flexible-sticker-solar-cells\/25544\/\">Gizmag<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Harjumusp\u00e4raselt valmistatakse \u00f5hukesed kile-p\u00e4ikesepaneelid j\u00e4ikadele klaasalustele, mis on rakenduslikus m\u00f5ttes piirav asjaolu. Painduvad paneelid on k\u00fcll olemas, ent nende valmistamine vajab erilisi materjale ja tehnikaid. Stanfordi \u00dclikooli teadlased valmistasid aga \u00f5hukese painduva p\u00e4ikesepaneeli odavalt ja lihtsatest materjalidest. Elastseid paneele saab kanda pea igale aluspinnale, sealhulgas kleepsudele. T\u00f6\u00f6 esimeses etapis kanti t\u00f6\u00f6stuslikule k\u00f5vale r\u00e4nisubstraadile 300 nanomeetri [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":30976,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-30974","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30974","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30974"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30974\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30976"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30974"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30974"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30974"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}