{"id":3098,"date":"2010-05-27T16:35:37","date_gmt":"2010-05-27T13:35:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3098"},"modified":"2010-06-28T10:39:33","modified_gmt":"2010-06-28T07:39:33","slug":"uliopilased-genereerivad-tuulevibratsioonidest-energiat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3098","title":{"rendered":"\u00dcli\u00f5pilased genereerivad tuulevibratsioonidest energiat"},"content":{"rendered":"<p><strong>Vibro-Wind Research Group t\u00f6\u00f6tab efektiivse ning\u00a0odava meetodi kallal, mille eesm\u00e4rgiks on muuta tuulevibratsioonid elektrienergiaks.<\/strong><\/p>\n<p>Tuuline ilm paneb liiklusm\u00e4rgid v\u00e4risema ning puulehed v\u00f5belema. Just selliseid vibratsioone kasutabki \u00e4ra <strong>Cornelli<\/strong> uurimisgrupp,\u00a0muutes need elektrienergiaks uut moodi energialadustamiss\u00fcsteemi jaoks.<\/p>\n<p><strong> <\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_3099\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/studentsharn.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-3099\" class=\"size-medium wp-image-3099\" title=\"studentsharn\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/studentsharn-300x200.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/studentsharn-300x200.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/studentsharn.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-3099\" class=\"wp-caption-text\">Ostsillaatorite paneeli paigaldamine Rhodes Hall&#39;i katusele.<\/p><\/div>\n<p>Frank Moon<\/p>\n<p>&#8216;i juhitud Vibro-Wind Research Group t\u00f6\u00f6tab v\u00e4lja efektiivset ning odavate hoolduskuludega tuulevibratsioonide elektrienergiaks muutmise meetodit. Teadlaste arvates asuksid vibratsiooni-tuulepaneelid sarnaselt p\u00e4ikesepaneelidega just hoonete katustel, kus nood salvestaksid ka k\u00f5ige pisematest tuuleiilidest saadud energiat.<\/p>\n<p>Traditsiooniline tuulest energia ammutamine n\u00f5uab suurte, kallite turbiinide v\u00f5i tuuleveskite kasutamist. Vibratsiooni-tuule meetodi \u00fclesehitus vajab vaid murdosa sellest ruumist ning maksab palju v\u00e4hem.<\/p>\n<p>,,Turbiinide ja tuuleveskitega on see probleem, et need vajavad palju vaba ruumi ning peavad asuma linnast eemal, sest inimestele ei meeldi nende v\u00e4ljan\u00e4gemine,&#8221; seletas <strong>Rona Banai<\/strong>, keemilise tehnika magister ning peamine \u00fcli\u00f5pilastest insener Vibro-Wind t\u00f6\u00f6grupis.<\/p>\n<p>Vibratsiooni-tuulepaneelide\u00a0teokssaamine ei s\u00f5ltu aga ainult inseneridest. T\u00f6\u00f6r\u00fchmas on lisaks <strong>Kevin Pratt<\/strong>, arhitektuuri kaasprofessor ning <strong>Jamie Pelletier<\/strong>, arhitektuuri magister, kes t\u00f6\u00f6tavad disainik\u00fcsimuste kallal, kus eesm\u00e4rgiga m\u00f5elda v\u00e4lja paneelide hoonetele kinnitamise viis.<\/p>\n<p>Eelmisel semestril katsetasid tudengid protot\u00fc\u00fcpi, mis koosnes paneelist, millele olid kinnitatud vahtplasti t\u00fckkidest\u00a0valmistatud ostsillaatorid. Katse seati \u00fcles Rhodes Hall&#8217;i katusele, loodeti tuulist ilma ning j\u00e4lgiti igal ostsillaatori v\u00f5nkel\u00a0saadud energiahulka.<\/p>\n<p>K\u00f5ige keerukam osa &#8211; mehaanilise energia muundamine elektrienergiaks &#8211; viidi l\u00e4bi kasutades piesoelektrilist muundurit, keraamilistest- v\u00f5i pol\u00fcmeermaterjalidest valmistatud seadet, mis pinge all kiirgab elektrone.<\/p>\n<p>Banai on uurinud piesoelektrilistele muunduritele ka alternatiive,\u00a0uurides elektromagnetiliste m\u00e4histe kasutamise v\u00f5imalikkust. L\u00e4hiajal saab tal valmis raport, kus kirjas nii plussid kui miinused.<\/p>\n<p>Moon&#8217;i s\u00f5nul pole tuulevibratsioonist energia ammutamine aga midagi uut, huvi sellesse on viimaste aastate jooksul kasvanud, seda eriti aladel nagu riigikaitse ja tsiviil-infrastruktuur. N\u00e4iteks\u00a0ei peaks\u00a0tuleviku s\u00f5dur kandma kaasas raskeid akusid v\u00f5i muud varustust, selle asemel genereeriksja ladustaks\u00a0ta elektrienergiat lihtsalt k\u00f5ndimise ajal. V\u00f5i siis varustataks hooned ja sillad sensoritega, mis leiaksid \u00fcles tulekahjud ja muud \u00f5nnetused. Sensorid ise saaksid aga\u00a0energiat tuule vibratsioonidest.<\/p>\n<p>,,Me j\u00e4tkame juba uuritud asja, kuid tahame seda laiendada uut t\u00fc\u00fcpi energia ammutamisviisiks,&#8221; s\u00f5nas Moon.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news194111724.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vibro-Wind Research Group t\u00f6\u00f6tab efektiivse ning\u00a0odava meetodi kallal, mille eesm\u00e4rgiks on muuta tuulevibratsioonid elektrienergiaks. Tuuline ilm paneb liiklusm\u00e4rgid v\u00e4risema ning puulehed v\u00f5belema. Just selliseid vibratsioone kasutabki \u00e4ra Cornelli uurimisgrupp,\u00a0muutes need elektrienergiaks uut moodi energialadustamiss\u00fcsteemi jaoks. Frank Moon &#8216;i juhitud Vibro-Wind Research Group t\u00f6\u00f6tab v\u00e4lja efektiivset ning odavate hoolduskuludega tuulevibratsioonide elektrienergiaks muutmise meetodit. Teadlaste arvates asuksid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3098","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3098","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3098"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3098\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3098"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3098"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3098"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}