{"id":31023,"date":"2012-12-29T19:02:45","date_gmt":"2012-12-29T16:02:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31023"},"modified":"2012-12-29T19:03:25","modified_gmt":"2012-12-29T16:03:25","slug":"tooruhm-kasutas-kvanttappide-valmistamiseks-vihmausse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31023","title":{"rendered":"T\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas kvantt\u00e4ppide valmistamiseks vihmausse"},"content":{"rendered":"

Londoni King\u2019s College\u2019i teadlased kasutasid eksperimendis materjaligeneraatoritena vihmausse. Selleks s\u00f6\u00f6deti pinnakobestajatele vajalike metallidega rikastatud mulda. Katsetes uuriti usside ekskrementi ning seedekulglat. Teadust\u00f6\u00f6 avaldati teadusajakirjas Nature Nanotechnology<\/em>.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt kasutatud vihmaussist ning nende valmistatud kvantt\u00e4ppide optilistest karakteristikutest.<\/p><\/div>\n

Kvantt\u00e4pid on nanosuurusj\u00e4rgu pooljuhtmaterjalid, mille f\u00fc\u00fcsikalisi parameetreid m\u00e4\u00e4rab nende kuju. Kvantt\u00e4pid kiirgavad ja neelavad valgust omap\u00e4rasel viisil, sarnaselt teatud molekulaarsetele fluorestseeruvatele s\u00fcsteemidele. Seni on kvantt\u00e4ppe kasutatud LED-ide (Light Emitting Diode<\/em>), v\u00e4ga v\u00e4ikeste laserite ja fotogalvaaniliste materjalide valmistamiseks.<\/p>\n

King\u2019s College\u2019i t\u00f6\u00f6r\u00fchma eesm\u00e4rgiks oli tuvastada, kas harilike vihmausside abil on v\u00f5imalik valmistada kaadmiumtelluriidist kvantt\u00e4ppide. Katse idee p\u00e4rines varasematest bioloogiaalastest uurimust\u00f6\u00f6dest, mis n\u00e4itasid, et \u00a0vihmaussid suudavad seedekulglas t\u00f6\u00f6deldavast mullast m\u00fcrkaineid isoleerida. Vihmaussid suunavad toksiinid seedekulga erilisse vahekihti. Teadlased p\u00fcstitasid h\u00fcpoteesi, et seedekulglas teatud metallid kombineeruvad ja moodustavad kvantt\u00e4ppe. Katsetes s\u00f6\u00f6deti vihmaussidele mulda, millesse oli segatud naatriumtelluriiti ja kaadmiumkloriidi. S\u00f6\u00f6tmine v\u00e4ltas 11 p\u00e4eva. Seej\u00e4rel uuriti vihmausside v\u00e4ljaheidete ning seedekulgla koostist. Leiti, et vihmaussid olid t\u00f5epoolest kaadiumtelluriit kvantt\u00e4ppe valmistanud.<\/p>\n

Bioloogilises protsessis valmistatud kvantt\u00e4pid on vees lahustuvad. Seega saaks neid kasutada orgaanilises keskkonnas. N\u00e4iteks paigutasid teadlased usside tehtud kvantt\u00e4pid \u00fches hiirtelt korjatud v\u00e4hirakk-kultuuriga Petri tassile. Osutus, et v\u00e4hirakud neelasid kvantt\u00e4pid koheselt. Neeldunud kasvajarakud tuvastati UV valguse all, mille toimel pooljuhid rohekalt helendama hakkasid. Sarnastes katsetes teiste rakkudega leiti, et kvantt\u00e4ppide neeldumine ei olnud sama kiire, ent osutus siiski v\u00f5imalikuks.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm tegi teadust\u00f6\u00f6st nende jaoks kaks olulist t\u00f5demust. Esiteks on v\u00f5imalik vihmausside, ilmselt ka teiste organismide abil, kvantt\u00e4ppe valmistada. Teiseks on uutmoodi valmistatud pooljuhid veeslahustuvad, mis t\u00e4hendab, et neid saab kasutada elavkoe diagnostikas.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Londoni King\u2019s College\u2019i teadlased kasutasid eksperimendis materjaligeneraatoritena vihmausse. Selleks s\u00f6\u00f6deti pinnakobestajatele vajalike metallidega rikastatud mulda. Katsetes uuriti usside ekskrementi ning seedekulglat. Teadust\u00f6\u00f6 avaldati teadusajakirjas Nature Nanotechnology. Kvantt\u00e4pid on nanosuurusj\u00e4rgu pooljuhtmaterjalid, mille f\u00fc\u00fcsikalisi parameetreid m\u00e4\u00e4rab nende kuju. Kvantt\u00e4pid kiirgavad ja neelavad valgust omap\u00e4rasel viisil, sarnaselt teatud molekulaarsetele fluorestseeruvatele s\u00fcsteemidele. Seni on kvantt\u00e4ppe kasutatud LED-ide (Light Emitting […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31024,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[147],"class_list":{"0":"post-31023","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-nanotehnoloogia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31023","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31023"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31023\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31024"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31023"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31023"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31023"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}