{"id":31033,"date":"2012-12-29T21:25:01","date_gmt":"2012-12-29T18:25:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31033"},"modified":"2013-01-25T11:40:46","modified_gmt":"2013-01-25T08:40:46","slug":"next-ioonmootor-pusitas-uue-kestvusrekordi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31033","title":{"rendered":"NEXT ioonmootor p\u00fcsitas uue kestvusrekordi"},"content":{"rendered":"

NASA (National Aeronautics and Space Administration<\/em>) uue p\u00f5lvkonna ioonmootor Evolution Xenon Thruster <\/em> NEXT p\u00fcsitas uue t\u00f6\u00f6kestvusrekordi. NASA Glenn-i Electric Propulsion Laboratory<\/em> teaduskeskuses paiknev masin t\u00f6\u00f6tas \u00fchtej\u00e4rge 43000 tundi, mis on ioonmootorite kategooria absoluutrekord. Seitsmekilovatise v\u00f5imsusega reaktiivmootori tulevikuks on Ameerika kosmoseagentuuri s\u00fcvakosmose sondide kiirendamine. Keemilise k\u00fctusega raketid samaks \u00fclesandeks praktiliste kaalutluste t\u00f5ttu ei sobi.<\/strong><\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a><\/strong>

NEXT ioonmootori helesinine v\u00e4ljundhuma koosneb p\u00f5hiliselt ksenooni ioonidest.<\/p><\/div>\n

Ioonmootorid on alates 1960ndate kultusseriaalis Star Trek <\/em>ilmumisest j\u00f5udsalt arenenud. K\u00fctuse p\u00f5letamise asemel saab ioont\u00f5ukur energiat p\u00e4ikesepaneelidelt v\u00f5i tuumak\u00fctusest. Energiaallikast toodetud elektriga ioniseerib mootor molekule, mida omakorda kiirendatakse reaktiivj\u00f5u saamiseks katoodil. NEXT mootori v\u00e4ljundmassiks on ksenoongaasi molekulid.<\/p>\n

Masina t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5te on paljuski sarnane kineskoopteleviisorite elektronkiirendile. Lihtsast \u00fclesehitusest hoolimata on probleemiks kiirendatava aine v\u00e4hene mass ning reaktiivj\u00f5ud, mis on v\u00f5rdeline laual lebava m\u00fcndi raskusega. Ent ioonmootorid on keemilise k\u00fctusega mootoritest 10 kuni 12 korda k\u00fctuses\u00e4\u00e4stlikumad. Lisaks saab ioonmootor jooksvalt t\u00f6\u00f6tada oluliselt kauem kui keemilised raketid. Keemilise k\u00fctusega raketi m\u00f5neminutilisele t\u00f6\u00f6ajale vastab ioonmootori tuhandete tundide pikkune t\u00f6\u00f6. Pikk t\u00f6\u00f6v\u00e4ljund v\u00f5imaldab ajapikku ioonmootoriga kosmoseaparaati s\u00fcvakosmose uurimiseks vajalike kiirusteni kiirendada.<\/p>\n

Seitsmekilovatine NEXT on NASA uusim ioont\u00f5ukur. V\u00f5rreldes m\u00f6\u00f6danikuga, n\u00e4iteks mehitamata Dawn<\/em> nimelise kosmosesondi l\u00e4hetamiseks kasutatud mootoriga on NEXT kaks korda v\u00f5imsam. NEXT on kaasteelistest lihtsama disainga, kergem, efektiivsem ning suurema vastupidavusega.<\/p>\n

43000 tundi on v\u00f5rdne pea viie aastase j\u00e4rjestikkuse t\u00f6\u00f6ajaga, mille v\u00e4ltel tarbib mootor vaid 770 kg ksenoongaasi. Kokku annaks nimetatud gaasi kogus kosmosesondile 30 miljoni njuutonsekundilise (Ns on impulsi dimensioon \u2013 toim.) koguimpulsi. \u00d6eldakse, et kes tasa s\u00f5uab, see kaugele j\u00f5uab. Ioonmootorite puhul peab vanas\u00f5na igatahes paika.<\/p>\n

Allikas: Gizmag<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

NASA (National Aeronautics and Space Administration) uue p\u00f5lvkonna ioonmootor Evolution Xenon Thruster NEXT p\u00fcsitas uue t\u00f6\u00f6kestvusrekordi. NASA Glenn-i Electric Propulsion Laboratory teaduskeskuses paiknev masin t\u00f6\u00f6tas \u00fchtej\u00e4rge 43000 tundi, mis on ioonmootorite kategooria absoluutrekord. Seitsmekilovatise v\u00f5imsusega reaktiivmootori tulevikuks on Ameerika kosmoseagentuuri s\u00fcvakosmose sondide kiirendamine. Keemilise k\u00fctusega raketid samaks \u00fclesandeks praktiliste kaalutluste t\u00f5ttu ei sobi. Ioonmootorid on […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31034,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-31033","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31033","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31033"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31033\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31034"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31033"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31033"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31033"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}