{"id":31059,"date":"2012-12-31T03:03:56","date_gmt":"2012-12-31T00:03:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31059"},"modified":"2013-01-25T11:39:49","modified_gmt":"2013-01-25T08:39:49","slug":"lennufirma-boeing-arendab-hubriidmootoritega-lennukit-sugar-volt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31059","title":{"rendered":"Lennufirma Boeing arendab h\u00fcbriidmootoritega lennukit SUGAR Volt"},"content":{"rendered":"

Suurfirma Boeing arendab lennukit, mis v\u00f5ib olla oluliseks teeviidaks aviatsioonitehnoloogia kujunemisele. Viis aastat tagasi t\u00f5status lennukite tipptehnoloogiate konverentsil lennufirmade horisondile esmakordselt idee h\u00fcbriid-reisilennukitest. Boeing-i esindajad haarasid m\u00f5ttel sarvist ning esitasid enda t\u00f6\u00f6r\u00fchmadele v\u00e4ljakutse: m\u00f5elda v\u00e4lja elektri- ja turbiinmootoriga t\u00f6\u00f6tav v\u00e4hese saastev\u00e4ljundiga h\u00fcbriidlennuk. Suurfirma lennukiprojekti Volt<\/em> eestvedaja on viimased viis aastat olnud SUGAR (Subsonic Ultra Green Aircraft Research<\/em>)\u00a0teadur Marty Bradley.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>Lennuk Volt \u00fchildab ideaalis elektri- ja fossiilk\u00fctusetehnoloogia. Boeing-i silmis on tegemist kommertslennuliinide tulevikuga. Projekti \u00fcdiks on h\u00fcbriidmootor, mis kasutab vaheldumisi nii lennukik\u00fctust kui lennujaama dokis laetavate akude elektrienergiat. \u00dchtlasi on lennukil suurem tiivapindala ja v\u00e4lisrootoritega mootorid (propfan <\/em>v\u00f5i unducted fan<\/em>, loe siit<\/a>). Tulevikulend jaotub etappideks: \u00f5hkut\u00f5us tavamootoritel ja stabiillend elektrimootoritel. SUGAR Volt-i suur tiivapindala annab rohkem t\u00f5stej\u00f5udu. Voltuvad tiivad teevad aga lennuki parkimise lihtsamaks.<\/p>\n

Kallinevate heitgaasikvootide ning j\u00e4rjest \u00f6koloogilisema elektritootmise valguses on lennuki t\u00f6\u00f6ea jooksul v\u00e4ljutatud v\u00e4hene heitgaaside ning CO2<\/sub> ja N2<\/sub>O hulk s\u00e4\u00e4stlik samm. \u00d5hulaev v\u00e4ljutaks v\u00e4hem heitgaase kui mistahes reisilennuk, mis praegu lendamas on. Lisaks on h\u00fcbriidelektriline j\u00f5uajam vaiksem.<\/p>\n

SUGAR Volt-i t\u00f6\u00f6r\u00fchma \u00fcheks eesm\u00e4rgiks on valmistada lennuk, mis vastaks NASA (National Aeronautics and Space Administration<\/em>)\u00a0p\u00fcstitatud tulevikustandarditele. Ideelennuk peab tarbima v\u00e4he k\u00fctust, v\u00e4ljutama minimaalselt kasvuhoonegaase, tekitama v\u00e4he m\u00fcra ja t\u00f5usma \u00f5hku minimaalse pikkusega hoov\u00f5turajalt. Bradley on pressiteadetes avaldanud, et Boeing loodab uue lennuki turule l\u00e4hetada aastatevahemikus 2030-2050.<\/p>\n

Kolmek\u00fcmne aasta perspektiivis on akude kvaliteedi ja tehnoloogia arengut raske ette ennustada. Tehnikud loodavad, et akufirmad hakkavad selleks ajaks m\u00fc\u00fcma praegusest oluliselt paremaid, n\u00e4iteks suurema energiatihedusega akusid.<\/p>\n

Boeingu ja NASA vaheline koost\u00f6\u00f6 on aga laiahaardelisem. SUGAR-i t\u00f6\u00f6r\u00fchm esitab Ameerika kosmoseagentuurile aviatsioonitehnoloogia tulevikun\u00e4gemusi. Nende hulgas on h\u00fcbriid aku-gaasiturbiinid, k\u00fctuseelemendid, k\u00fctuseelementidega varustatud gaastrubiin-h\u00fcbriidmootorid, kr\u00fcogeensed k\u00fctused, kr\u00fcogeenselt jahutatavad mootorid, uued akutehnoloogiad ja v\u00e4lisrootoriga turbopropellertehnoloogiad.<\/p>\n

H\u00fcbriidajamite tehnoloogia \u00fcletab aviatsioonimaailmas alatasa uudisek\u00fcnnist. Eelmise aasta novembris teatas Iisraeli lennufirma El Al<\/em>, et paigaldab kahek\u00fcmnele Boeing 737-le elektrimootorid, millega lennuk maa peal ruleerida saab. Mitmed teised lennufirmad on v\u00f5tnud sama sihi.<\/p>\n

Sel aastal teatas uudisteagentuur Bloomberg, et lennufirmade innovatsiooniprojektide \u00fcks p\u00f5hisihte on ruleerimistoimingu kaasajastamine. Honeywell ja teised sarnased varustusetootjad arendavad turbiinis paiknevaid elektrimootoreid, mis annavad pilootidele v\u00f5imalusele ruleerida ilma, et peaksid s\u00f5ltuma p\u00f5himootoritest v\u00f5i diiseltraktoritest.\u00a0Bloombergi anal\u00fc\u00fctikud ennustavad, et esimesed elektrimootoritega rulleeruvad lennukid l\u00e4hevad tootmisse kolme aasta p\u00e4rast.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Suurfirma Boeing arendab lennukit, mis v\u00f5ib olla oluliseks teeviidaks aviatsioonitehnoloogia kujunemisele. Viis aastat tagasi t\u00f5status lennukite tipptehnoloogiate konverentsil lennufirmade horisondile esmakordselt idee h\u00fcbriid-reisilennukitest. Boeing-i esindajad haarasid m\u00f5ttel sarvist ning esitasid enda t\u00f6\u00f6r\u00fchmadele v\u00e4ljakutse: m\u00f5elda v\u00e4lja elektri- ja turbiinmootoriga t\u00f6\u00f6tav v\u00e4hese saastev\u00e4ljundiga h\u00fcbriidlennuk. Suurfirma lennukiprojekti Volt eestvedaja on viimased viis aastat olnud SUGAR (Subsonic Ultra Green […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31074,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-31059","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tulevikuenergia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31059","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31059"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31059\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31074"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31059"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31059"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31059"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}