{"id":3113,"date":"2010-05-28T23:13:57","date_gmt":"2010-05-28T20:13:57","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3113"},"modified":"2010-06-28T10:39:11","modified_gmt":"2010-06-28T07:39:11","slug":"massuuvsete-mustade-aukude-ja-kerasparvede-salasuhted","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3113","title":{"rendered":"Massiivsete mustade aukude ja kerasparvede salasuhted"},"content":{"rendered":"

Saksamaa ja USA astronoomid on avastanud veidra vihje, mis v\u00f5ib aidata m\u00f5ista, kuidas galaktikad moodustuvad ja arenevad.<\/strong><\/p>\n

Enamike suurte galaktikate, kaasa arvatud Linnutee, keskmes asub supermassiivse must auk. Samuti sisaldavad galaktikad kerasparvi, mis koosnevad tihedalt koos olevatest \u00e4\u00e4rmiselt vanadest t\u00e4htedest. Siiski asuvad sellised kerasparved galaktika keskmest kaugel, seega oli nende vahelise korrelatsiooni avastamine v\u00f5rreldav \u00fcllatusega, kui keegi oleks avastanud, et linna k\u00f5rgeim pilvel\u00f5hkuja on t\u00e4pselt sama k\u00f5rge, kui palju on \u00fcmbritsevates metsades puid. Teadlased paljastasid, et mida suurem must auk galaktika keskmes asetseb, seda rohkem kerasparvi galaktika sisaldab.

\"\"<\/a>

ESA V\u00e4ga Suure Teleskoobi poolt tehtud foto M87 galaktikast. Sinist udu seostatakse galaktika keskmes oleva hiiglasliku musta auguga. Foto\u00b7: ESA<\/p><\/div><\/p>\n

“Harilikult on inimesed \u00fcritanud siduda musta augu massi v\u00e4ga ilmsete omadustega. Meie aga m\u00f5tlesime, et miks mitte proovida midagi, mis on justkui t\u00fchjast \u00f5hust v\u00f5etud. Kus keegi ei arvaks, et n\u00e4htuste vahel on seotus,” \u00fctles Andreas Burkert<\/strong>, M\u00fcncheni \u00fclikoolist.<\/p>\n

Burkert uuris koos Scott Tremaine’iga<\/strong> Princetoni Arenenud uuringute Instituudist, kolmeteist galaktikat viimase s\u00f5nul “lihtsalt l\u00f5bu p\u00e4rast.” \u00dcheksa uuritavatest galaktikatest olid elliptilised, \u00fcks nendest tihedate haarmetega spiraalgalaktika, mil \u00fclej\u00e4\u00e4nu moodustasid S0 galaktikad. S0 t\u00fc\u00fcpi galaktikad on omamoodi elliptiliste -ja spiraalgalaktikate h\u00fcbriidid.<\/p>\n

Teadlaste \u00fcllatuseks allusid aga k\u00f5ik 13 galaktikat musta augu massi ja kerasparvede arvu korrelatsioonile. Uus avastatud suhe on isegi otsesem ja selgem, kui teised siiani avastatud seosed. “Ma usun, et see korrelatsioon \u00fctleb meile midagi fundamentaalset. See on niiv\u00f5rd hea suhe, mis viitab sellele, et kerasparvede ja mustade aukude kasv on seotud,” tunnustas teadlaste uurimust John Kormendy<\/strong>, Texase \u00fclikooli astronoom. Kuna kerasparved ja hiiglaslikud elliptilised galaktikad koosnevad m\u00f5lemad harilikult vanadest t\u00e4htedest, arvab Kormendy, et nende vaheline seos peitub vahetult p\u00e4rast Suurt Pauku valitsenud erilistes tingimustes.<\/p>\n

Burkert ja Tremaine arvavad, et korrelatsioon v\u00f5ib tuleneda galaktilistest kokkup\u00f5rgetest. Kui kaks gaasirikast galaktikat kokku p\u00f5rkavad, imetakse gaas nende keskmetes olevatesse mustadesse aukudesse, mis kergitab tublisti nende massi. Selliste kokkup\u00f5rgete k\u00e4igus v\u00f5ivad tekkida ka kerasparved, nagu astronoomid Varese t\u00e4htkuju kvadrandis paikneva kahe spiraalgalaktika kokkup\u00f5rkel leidnud on.<\/p>\n

“Ma leian selle v\u00e4ga huvitava oleva. See v\u00f5ib anda meile vihje, kuidas mustad augud galaktikate keskmes tekivad,” \u00fctles Jeremiah Ostriker<\/strong> Princetoni \u00fclikoolist, kes uurimuses ei osalenud. Ostriker pakub samas suhte selgitamiseks veidi teistsuguse teooria. Kui kerasparved \u00fcmber galaktika tiirlevad, l\u00e4bivad nad ka tumeainet, mis “varastab” osa kerasparve orbitaalsest energiast d\u00fcnaamilise h\u00f5\u00f5rdumise t\u00f5ttu. L\u00f5puks upub seet\u00f5ttu kerasparv musta auku, suurendades sellega augu massi. Seega on j\u00e4relikult galaktikas juba algusest peale rohkem kerasparvi ning seega saab ka rohkem neist keskmes olevasse musta auku kaduda, nagu Burket ja Tremaine leidsid.<\/p>\n

Burkert ja Tremaine v\u00e4idavad, et korrelatsioon ei peegeldu ainult galaktika suuruses ega heleduses. N\u00e4iteks \u00fche uuritud galaktika, M87 keskmes olev must auk kaalub rohkem kui 6 miljardit P\u00e4ikest ning galaktikas leiduvate kerasparvede arv k\u00fc\u00fcnib 15,000. Samas aga Formax A, mille heledus on sama suur kui M87, supermassiivse musta augu mass on k\u00f5igest 150 miljonit musta augu massi ja kerasparvede arv 1,200.<\/p>\n

Siiski ei kehti uus seos Linnuteel, kuna meie galaktika on h\u00f5re spiraalgalaktika. Galaktika keskmes oleva musta augu mass on k\u00f5igest neli miljonit P\u00e4ikese massi ning kerasparvi 160. Samas sobitub Linnutee kaksik\u00f5de, tihe Andromeda spiraalgalaktika, korrelatsiooniga ideaalselt.<\/p>\n

Allikad\u00b7:<\/p>\n

PhysicsWorld\u00b7: “Supermassive black holes reveal a surprising clue.”<\/a>
\nThe Astrophysical Journal\u00b7:\u00b7“A correlation between central supermassive black holes and the globular cluster systems of early-type galaxies.”<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Saksamaa ja USA astronoomid on avastanud veidra vihje, mis v\u00f5ib aidata m\u00f5ista, kuidas galaktikad moodustuvad ja arenevad. Enamike suurte galaktikate, kaasa arvatud Linnutee, keskmes asub supermassiivse must auk. Samuti sisaldavad galaktikad kerasparvi, mis koosnevad tihedalt koos olevatest \u00e4\u00e4rmiselt vanadest t\u00e4htedest. Siiski asuvad sellised kerasparved galaktika keskmest kaugel, seega oli nende vahelise korrelatsiooni avastamine v\u00f5rreldav \u00fcllatusega, […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3113","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3113","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3113"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3113\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3113"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3113"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3113"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}