{"id":31210,"date":"2013-01-12T01:55:24","date_gmt":"2013-01-11T22:55:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31210"},"modified":"2013-01-12T01:55:24","modified_gmt":"2013-01-11T22:55:24","slug":"linnutees-voib-olla-miljardeid-eksoplaneete","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31210","title":{"rendered":"Linnutees v\u00f5ib olla miljardeid eksoplaneete"},"content":{"rendered":"<p><strong>M\u00f6\u00f6dunud esmasp\u00e4eval (07.01.13) teatasid astronoomid California Long Beach-i <em>American Astronomical Society <\/em>konverentsil, et Linnuee galaktikas v\u00f5ib olla k\u00fcmneid miljardeid eksoplaneete. Paljud neist tiirlevad \u00fcmber p\u00e4iksesarnaste t\u00e4htede.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_31211\" style=\"width: 556px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/01\/each-star-we-see-has-planet_62943_600x450.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-31211\" class=\"size-full wp-image-31211 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/01\/each-star-we-see-has-planet_62943_600x450.jpg\" alt=\"\" width=\"546\" height=\"364\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/01\/each-star-we-see-has-planet_62943_600x450.jpg 600w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/01\/each-star-we-see-has-planet_62943_600x450-300x200.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/01\/each-star-we-see-has-planet_62943_600x450-250x166.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 546px) 100vw, 546px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-31211\" class=\"wp-caption-text\">Iga t\u00e4histaeva t\u00e4he \u00fcmber on ilmselt planetaars\u00fcsteem.<\/p><\/div>\n<p>Varasemad teadust\u00f6\u00f6d viitasid, et tahkeid mineraalsisaldusega planeete v\u00f5ib olla rohkem P\u00e4iksest v\u00e4iksemate t\u00e4htede \u00fcmber. P\u00e4ike paikneb Hertzsprung-Russelli \u00a0diagrammil, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne t\u00e4hesuurus, keskosas (loe <a href=\"http:\/\/opik.obs.ee\/osa3\/ptk05\/tekst.html\">siit<\/a>). 2009. aastal orbiidile l\u00e4hetatud NASA Kepleri kosmoseteleskoobi missiooni vastt\u00f6\u00f6deldud andmestik aga n\u00e4itab, et eksoplaneete leidub ka suuremate t\u00e4htede \u00fcmber. \u201e\u00dcmber suurte t\u00e4htede tiirlevate v\u00e4ikeplaneetide hulka on alahinnatud,\u201c \u00fctles Massachusettsi Cambridge\u2019i \u00dclikooli Harvard-Smithsonian Keskuse astronoom Francois Fressin.<\/p>\n<p>Kepler otsib planeete ligi 150000 t\u00e4hega Luige t\u00e4htkujust. Planeet tuvastatakse siis, kui see m\u00f6\u00f6dub kodut\u00e4hest ning j\u00e4tab pildile v\u00e4ikese t\u00e4pi. Kepleri andmete anal\u00fc\u00fcsis kasutati planeetide otsimiseks \u00fclikoolis eriotstarbel kirjutatud tarkvara. Fressin j\u00f5udis koos kolleegidega teadust\u00f6\u00f6s j\u00e4reldusele, et iga kuuenda p\u00e4iksesarnanse t\u00e4he orbiidil on maasarnane planeet, mille orbiidi raadius on v\u00e4iksem p\u00e4ikeses\u00fcsteemi planeedi Merkuuri orbiidi raadiusest.<\/p>\n<p>Linnutee on koduks sadadele miljarditele t\u00e4htedele. Seega on selles v\u00e4hemalt 17 miljardit tahket planeeti. Suuremate planeetide otsinguil selgus, et maasuuruseid v\u00f5i suuremaid planeete leidub kuni poolte p\u00e4iksesarnaste t\u00e4htede \u00fcmbrer. \u201ePea iga t\u00e4histaeva t\u00e4he \u00fcmber on planetaars\u00fcsteem,\u201c \u00fctles Fressin.<\/p>\n<p>Tahked planeedid moodustavad seevastu Linnutee koguplaneetide arvust vaid murdosa. \u00dches punaste k\u00e4\u00e4bust\u00e4htede (M-klassi t\u00e4hed) \u00fcmber tiirlevate planeetide arvu uurivas t\u00f6\u00f6 leiti, et meie kodugalaktika v\u00f5ib koduks olla kuni sajale miljardile planeedile. M-k\u00e4\u00e4bused on tuhmid t\u00e4hed, mis on v\u00e4iksemad kui P\u00e4ike, ent need moodustavad Linnutee t\u00e4htede koguarvust enamuse.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/news.nationalgeographic.com\/news\/billions-of-earthlike-planets-found-in-milky-way\/\">NationalGeographic<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>M\u00f6\u00f6dunud esmasp\u00e4eval (07.01.13) teatasid astronoomid California Long Beach-i American Astronomical Society konverentsil, et Linnuee galaktikas v\u00f5ib olla k\u00fcmneid miljardeid eksoplaneete. Paljud neist tiirlevad \u00fcmber p\u00e4iksesarnaste t\u00e4htede. Varasemad teadust\u00f6\u00f6d viitasid, et tahkeid mineraalsisaldusega planeete v\u00f5ib olla rohkem P\u00e4iksest v\u00e4iksemate t\u00e4htede \u00fcmber. P\u00e4ike paikneb Hertzsprung-Russelli \u00a0diagrammil, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne t\u00e4hesuurus, keskosas (loe siit). 2009. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31211,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-31210","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31210","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31210"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31210\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31211"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31210"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31210"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31210"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}