{"id":31257,"date":"2013-01-13T23:45:15","date_gmt":"2013-01-13T20:45:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31257"},"modified":"2013-01-13T23:54:39","modified_gmt":"2013-01-13T20:54:39","slug":"avastati-seni-suurim-universumi-kvasargrupp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31257","title":{"rendered":"Avastati seni suurim Universumi kvasargrupp"},"content":{"rendered":"<p><strong>Rahvusvaheline UCL (<em>University of Lancashire<\/em>) astronoomide t\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas seni suurmia teadaoleva Universumi struktuuri. Suure kvasargrupi (LQG Large Quasar Group) l\u00e4bimiseks valguse kiirusel l\u00e4heks aega neli miljardit aastat. T\u00f6\u00f6r\u00fchm avaldas tulemused teadusajakirjas <em>Monthly Notices of the Royal Astronomical Society<\/em>.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_31258\" style=\"width: 360px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/01\/astronomersd.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-31258\" class=\"size-full wp-image-31258 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/01\/astronomersd.jpg\" alt=\"\" width=\"350\" height=\"350\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/01\/astronomersd.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/01\/astronomersd-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/01\/astronomersd-300x300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/01\/astronomersd-250x250.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 350px) 100vw, 350px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-31258\" class=\"wp-caption-text\">Avastatud kvasargrupp on joonisel eristatav mustade t\u00e4ppide kogumina. Punased ristikesed t\u00e4histavad l\u00e4hedalasuvat v\u00e4iksemat kvasargruppi. Kaart katab ligikaudu 29,4x24 kraadise t\u00e4histaeva ruuminurga, mis annab veelgi aimu avastuse suurusest.<\/p><\/div>\n<p>Kvasarid on Universumi heledaimad objektid. P\u00e4ikses\u00fcsteemini j\u00f5uab kvasarite kauge kiirgus suure punanihkega, mis n\u00e4itab, et tegemist on Universumi algusajal tekkinud n\u00e4htusega. Galaktikate tuumades painknevad kvasarid kiirgavad perioodiliste ajavahemikega intensiivseid kiirgus- ja aineimpulsse. Ipulss v\u00f5ib kesta 10-100 miljonit aastat.<\/p>\n<p>Aastast 1982. on teada, et kvasarid grupeeruvad klastritesse, millel on \u00fcllatavalt suur l\u00e4bim\u00f5\u00f5t. Neid nimetatakse Suurteks kvasargruppideks.<\/p>\n<p>UCL Jeremiah Horrocksi Instituudi professor Roger Clowes\u2019i t\u00f6\u00f6r\u00fchma avastatud kvasargrupp on aga sedav\u00f5rd suur, et v\u00e4ljub Kosmoloogilise printsiibi raamistikust, mille kohaselt on suurel skaalal vaadeldav Universum homogeenne ja isotroopne ehk \u00fchesugune igas suunas ning punktis.<\/p>\n<p>Kaasaegne kosmoloogiateooria p\u00f5hineb Albert Einsteini t\u00f6\u00f6del ning s\u00f5ltub Kosmoloogilise printsiibi kehtivusest. Nimetatud printsiip on eeldus, mille kehtivust ei ole aga vea piireist kaugemale uuritud.<\/p>\n<p>Meie Linnutee kodugalaktika on l\u00e4himast naabergalaktikast Andromedast ligikaudu 2,5 miljoni valgusaasta ehk 0,75 megaparseki (1 parsek = 3,26 valgusaastat) kaugusel.<\/p>\n<p>Galaktikate klastrid v\u00f5ivad olla 2-3 megaparsekise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga. Kvasargruppide l\u00e4bim\u00f5\u00f5t v\u00f5ib seevastu olla olla enam kui 200 megaparsekit. Kosmoloogilise printsiibi ja kaasaegse kosmoloogia teooria kohaselt ei tohiks astrof\u00fc\u00fcsikud vaatlustel leida suuremaid struktuure kui 370 megaparsekit .<\/p>\n<p>Professor Clowes\u2019i t\u00f6\u00f6r\u00fchma avastatud kvasargrupi keskmine l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on 500 megaparsekit. Pikima klastri telje pikkus on aga 1200 megaparsekit, mis on 1600 korda suurem kui kaugus Linnuteest Andromedani.<\/p>\n<p>\u201eAvastatud kvasargrupi suurust on keeruline ette kujutada. Sellegipoolest saame kindlalt \u00f6elda, et see on suurim seniavastatud Universumi struktuur. Avastus on v\u00e4ga p\u00f5nev, sest p\u00f5rkub f\u00fc\u00fcsika alusteooriatega,\u201c seletas Clowes.<\/p>\n<p>\u201eIsegi valguse kiirusel reisides v\u00f5taks struktuuri \u00fchest otsast teise j\u00f5udmine aega neli miljardit aastat. Kvasargrupp on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne mitte ainult suuruse t\u00f5ttu, vaid seep\u00e4rast, et esitab otsese k\u00fcsimuse kosmoloogilise printsiibi kehtivusele, mis on alates Einsteinist olnud laialt aksepteeritud. Lisasime uurimist\u00f6\u00f6sse viiteid teistestki sarnastest t\u00f6\u00f6dest, mis lisavad avastuse olulisusele veelgi kaalu. T\u00f6\u00f6d igatahes jagub,\u201c \u00fctles Clowes l\u00f5petuseks.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-01-astronomers-largest-universe.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rahvusvaheline UCL (University of Lancashire) astronoomide t\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas seni suurmia teadaoleva Universumi struktuuri. Suure kvasargrupi (LQG Large Quasar Group) l\u00e4bimiseks valguse kiirusel l\u00e4heks aega neli miljardit aastat. T\u00f6\u00f6r\u00fchm avaldas tulemused teadusajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society. Kvasarid on Universumi heledaimad objektid. P\u00e4ikses\u00fcsteemini j\u00f5uab kvasarite kauge kiirgus suure punanihkega, mis n\u00e4itab, et tegemist on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31258,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-31257","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31257","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31257"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31257\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31258"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31257"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31257"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31257"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}