{"id":3129,"date":"2010-05-29T20:15:46","date_gmt":"2010-05-29T17:15:46","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3129"},"modified":"2010-06-28T10:37:30","modified_gmt":"2010-06-28T07:37:30","slug":"suhkruvatimasinast-inspireeritud-nanokiudude-valmistamise-meetod","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3129","title":{"rendered":"Suhkruvatimasinast inspireeritud nanokiudude valmistamise meetod"},"content":{"rendered":"<p><strong>Harvardi \u00dclikooli bioinsenerid t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue, \u00fclikiire tsentrifuugi ning suhkruvatimasina ristsugutiseks nimetatava praktilise tehnoloogia nanokiudude valmistamiseks.<\/strong><\/p>\n<p>Peaautori <strong>Mohammad Reza Badrossamay<\/strong> artiklis olev viide\u00a0laadaplatsil m\u00fc\u00fcdava suhkruvati valmistamise masinale on tahtlik, sest\u00a0nende seade s\u00f5na otseses m\u00f5ttes keerutab, venitab ja t\u00f5ukab p\u00f6\u00f6rlevat trumlit ja d\u00fc\u00fcsi kasutades v\u00e4ljapoole 100-nanomeetriseid pol\u00fcmeerip\u00f5hiseid kiude.<\/p>\n<div id=\"attachment_3130\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/inspiredbyac.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-3130\" class=\"size-full wp-image-3130\" title=\"inspiredbyac\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/inspiredbyac.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"197\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-3130\" class=\"wp-caption-text\">Vasakul: joonis p\u00f6\u00f6rlevast mehhanismist; \u00dcleval paremal: saadav nanokiudude kogum; All paremal: nanokiud 10-mikromeetrisel suurendusel. Pilt: Kit Parker, Disease Biophysics Group at the Harvard School of Engineering and Applied Sciences<\/p><\/div>\n<p>Ajakirja <em>Nano Letters<\/em> veebiv\u00e4ljaandes ilmunud artikli kohaselt on see leiutis t\u00f6\u00f6stusele t\u00f5eline \u00f5nnistus, mille rakendused ulatuvad kunstorganitest ja <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Tissue_regeneration\">kudede taastamisest <\/a>riiete ning \u00f5hufiltrite valmistamiseni. Teadlastel on leiutisele ka patent.<\/p>\n<p>,,Kordades suurema tootlikkuse t\u00f5ttu on see\u00a0t\u00fc\u00fcpilistest nanokiudude valmistamise meetoditest\u00a0hulga parem,&#8221; s\u00f5nas kaasautor <strong>Kit Parker<\/strong>, <strong>Harvardi Tehnoloogia<\/strong> ja <strong>Rakendusteaduste \u00dclikooli<\/strong> kaasprofessor Thomas D. Caboti \u00f5ppetoolil. ,,Meie meetod oleks t\u00f6\u00f6stuses h\u00e4sti kasutatav, sest nende lihtsate masinate abil saaks nanokiudude valmistamise viia igasse laboratooriumi. Tagaj\u00e4rjena viiksime nanotekstiilide tootmise suurele skaalale.&#8221;<\/p>\n<p>Nanokiudude valmistamise tavalisim meetod on nende tootmine <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Electrospinning\">elektrokerimine<\/a> v\u00f5i pikkade nanokiudude kimpude\u00a0eraldamiseks k\u00f5rgepingelise voolulaengu juhtimine pol\u00fcmeervedeliku tilka. Kuigi elektrokerimine on efektiivne, on meetod raskesti kontrollitav ning v\u00e4ikese tootlikkusega.<\/p>\n<p>Harvardi teadlased otsustasid p\u00f6\u00f6rlevat mehhanismi kasutades kergema lahenduse kasuks. Pol\u00fcmeermaterjali mootori peal asuvasse mahutisse kiiresti ette andes ning seda p\u00f6\u00f6rama pannes\u00a0saab kontrollitav mootori t\u00f5ttu\u00a0suurema kontrolli protsessi \u00fcle ja ka\u00a0rohkem toodangut.<\/p>\n<p>Kerides venib materjal sarnaselt sulatatud suhkrule, misj\u00e4rel see kuivab \u00f5hukesteks, siidisteks ribadeks. T\u00e4pselt nagu suhkruvati\u00a0masinas v\u00e4ljutatakse nanokiud h\u00fcdrostaatilise ja tsentrifugaalr\u00f5hu kombinatsiooni\u00a0tulemusel\u00a0l\u00e4bi d\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n<p>Tulemuseks saadav hunnik kiude moodustab 10-sentimeetrise diameetriga s\u00f5\u00f5riku kuju.<\/p>\n<p>,,Uue meetodi abil saab toota kiude looduslikest ja ka s\u00fcnteetilistest pol\u00fcmeeridest, samuti on v\u00f5imalik h\u00e4sti kontrollida kiudude asetust, kanga poorsust, kiulise struktuuri hierarhilist ja ruumilist paiknemist ning kolmedimensionaalseid \u00fclesehitusi,&#8221; r\u00f5hutas Badrossamay, postdoktorant <strong>Wyss&#8217;i Instituudis<\/strong> ning <strong>Parker&#8217;i laboratooriumi<\/strong> liige <strong>SEAS<\/strong>is.<\/p>\n<p>Teadlased katsetasid seadet kasutades suurt hulga erinevaid s\u00fcnteetilisi ja looduslikke pol\u00fcmeere, n\u00e4iteks kloroformis sisalduvad pol\u00fclaktiidi, mis on suhkruroost v\u00f5i maisijahust valmistatud biolagunev pol\u00fcmeer, mida kasutatakse looduss\u00f5braliku alternatiivmaterjalina plastikule n\u00e4iteks \u00fchekordsete topside valmistamisel.<\/p>\n<p>Lisaks on kiiresti p\u00f6\u00f6rlev meetod v\u00e4ga paindlik, sest kiudude l\u00e4bim\u00f5\u00f5tu saab kergesti varieerida ning\u00a0valmistatavaid kiude\u00a0on v\u00f5imalik saada erinevate kujudena muutes lihtsalt kiudude kogumise viisi.<\/p>\n<p>Ka kiudude endi kuju on v\u00f5imalik muuta, alates t\u00e4pilistest ja mustrilistest kuni siledateni.<\/p>\n<p>,,Et p\u00f6\u00f6rleva trumli meetod ei n\u00f5ua k\u00f5rgepinget, saab seda t\u00f5epoolest igal pool teha,&#8221; s\u00f5nas Parker. Teadlased loodavad tulevikus protsessi kudede taastamise\u00a0rakenduste jaoks t\u00e4iustada ning uurida ka v\u00f5imalusi meetodi kasutamiseks tekstiilit\u00f6\u00f6stuses.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news194000542.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Harvardi \u00dclikooli bioinsenerid t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue, \u00fclikiire tsentrifuugi ning suhkruvatimasina ristsugutiseks nimetatava praktilise tehnoloogia nanokiudude valmistamiseks. Peaautori Mohammad Reza Badrossamay artiklis olev viide\u00a0laadaplatsil m\u00fc\u00fcdava suhkruvati valmistamise masinale on tahtlik, sest\u00a0nende seade s\u00f5na otseses m\u00f5ttes keerutab, venitab ja t\u00f5ukab p\u00f6\u00f6rlevat trumlit ja d\u00fc\u00fcsi kasutades v\u00e4ljapoole 100-nanomeetriseid pol\u00fcmeerip\u00f5hiseid kiude. Ajakirja Nano Letters veebiv\u00e4ljaandes ilmunud artikli kohaselt on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3129","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3129","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3129"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3129\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3129"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3129"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3129"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}