{"id":31318,"date":"2013-01-18T20:50:27","date_gmt":"2013-01-18T17:50:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31318"},"modified":"2013-01-18T20:50:27","modified_gmt":"2013-01-18T17:50:27","slug":"grafeeni-abil-parem-dopingukontroll","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31318","title":{"rendered":"Grafeeni abil parem dopingukontroll"},"content":{"rendered":"<p><strong>Machesteri \u00dclikooli teadlased leidsid grafeenile j\u00e4rjekordse rakenduse. \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm n\u00e4itas, et grafeeni toel on v\u00f5imalik senin\u00e4gematu t\u00e4psusega inimese vereproovist uimasteid v\u00f5i toksiine tuvastada. Suure t\u00f5en\u00e4osusega on \u00fcheks leiutise parktiliseks v\u00e4ljundiks lennujaamade turvakontrollide parendamine.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_31319\" style=\"width: 210px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/01\/6-satellite1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-31319\" class=\"size-full wp-image-31319\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/01\/6-satellite1.jpg\" alt=\"\" width=\"200\" height=\"277\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-31319\" class=\"wp-caption-text\">Grafeeni aatomstruktuur.<\/p><\/div>\n<p>Koost\u00f6\u00f6s Aix Marseille \u00dclikooliga valmistati seade, mis tuvastab sihtaineid \u00fcksiku molekuli t\u00e4psusega. Keelatud ainete avastamine kestab vaid loetud minutid. Plasmoonikal (teadus elektronide vibratsioonidest eri materjalides) p\u00f5hinev t\u00f6\u00f6 avaldati ajakirjas <em>Nature Materials<\/em>.<\/p>\n<p>Tulevikus toimub atleetide dopingukontroll kiiremini ja t\u00e4psemini, sest uus seade leiab ka ainete j\u00e4\u00e4kkoguseid. Toksiinide ja uimastite test toimuks tavalise vereproovi alusel. Lisaks saaks uut meetodit kasutada k\u00f5rgete turvan\u00f5uetega kohtades l\u00f5hkeainete v\u00f5i uimastite otsimiseks. Kasu v\u00f5ib saada meditsiinisektorgi. Osutub, et uue tehnoloogia abil on v\u00f5imalik ka viirusi diagnoosida.<\/p>\n<p>Grafeenil, mis eraldati esimest korda Manchesteri \u00dclikoolis 2004. aastal, on \u00fcha laienev otstarveteprotvel. Grafeenelektroonika t\u00f5otab uut p\u00f5lvkona nutitelefone, protsessoreid ja \u00fclikiiret lairibav\u00f5rku. K\u00e4ivad uurimist\u00f6\u00f6d grafeeni kasutamisest organismisisese rohutransport\u00f6\u00f6rina.<\/p>\n<p>Olemasolevatele pooljuhtmaterjalidele, n\u00e4iteks r\u00e4nile, on k\u00fcll tekkimas konkurents, ent Manchesteri \u00dclikooli teadlased usuvad, et imematerjali t\u00f5eline p\u00e4rusmaa on veel leiutamata seadmete ning avastamata materjalide m\u00e4\u00e4rata.<\/p>\n<p>Professor Sasha Grigorenko juhendatud teadlased esitasid artiklis idee uuest detektorseadmete p\u00f5lvkonnast, mille molekulaarne \u00fclitundlikkus p\u00f5hineb valguse levimise faasi topoloogilistel omadustel. Nende valmistatud aparaat suudab tuvastada pelgalt \u00fche suhteliselt v\u00e4ikse molekuli maandumise grafeeni pinnale. Vesinikuga justeeritava detektorseadme tundlikkus on omalaadsetega v\u00f5rreldes kolme suurusj\u00e4rgu jagu parem.<\/p>\n<p>Teadlased loodavad, et vastavaldatud teadust\u00f6\u00f6 sillutab rakendusteid uuele t\u00f5usvale teadussuunale, mille nimeks on singulaarne optika (<em>singular optics<\/em>).<\/p>\n<p>\u201cKogu seadme t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5te on lihtne: leida \u00fcksikuid molekule ja neid praktilise optilise s\u00fcsteemi, n\u00e4iteks mirkoskoobi abil vaadelda. N\u00e4itasime, kuidas singulaarsele optikale praktilisi v\u00e4ljundeid anda. T\u00f6\u00f6stuse huvi rakenduste vastu on ulatuslik,\u201c \u00fctles Professor Grigorenko.<\/p>\n<p>\u201eGrafeen andis v\u00f5rreldes teiste materjalidega parima v\u00f5imaliku ainetundlikkuse. Vesiniku kinnitamine grafeeni pinnale osutus lihtsaks. Seda, mida teadust\u00f6\u00f6 meile tegelikult \u00f6elda suudab, me aga veel t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral ei adu. Ent juba varajases t\u00f6\u00f6 staadiumis on v\u00e4ljundid paljulubavad. Uimastituvastuss\u00fcsteemides, turvakontrollides ja viirustuvastuses on oodata uusi tuuli,\u201c \u00fctles Grigorenko l\u00f5petuseks.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-01-graphene-plasmonics-drug.html#jCp\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Machesteri \u00dclikooli teadlased leidsid grafeenile j\u00e4rjekordse rakenduse. \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm n\u00e4itas, et grafeeni toel on v\u00f5imalik senin\u00e4gematu t\u00e4psusega inimese vereproovist uimasteid v\u00f5i toksiine tuvastada. Suure t\u00f5en\u00e4osusega on \u00fcheks leiutise parktiliseks v\u00e4ljundiks lennujaamade turvakontrollide parendamine. Koost\u00f6\u00f6s Aix Marseille \u00dclikooliga valmistati seade, mis tuvastab sihtaineid \u00fcksiku molekuli t\u00e4psusega. Keelatud ainete avastamine kestab vaid loetud minutid. Plasmoonikal (teadus elektronide [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31319,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-31318","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31318","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31318"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31318\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31319"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31318"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31318"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31318"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}