{"id":3139,"date":"2010-05-30T15:25:33","date_gmt":"2010-05-30T12:25:33","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3139"},"modified":"2011-08-08T23:19:49","modified_gmt":"2011-08-08T20:19:49","slug":"operatsioon-top-kill-ebaonnestus-usa-suurim-naftakatastroof-kogub-hoogu-taiendamisel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3139","title":{"rendered":"Operatsioon “Top Kill” eba\u00f5nnestus – USA suurim naftakatastroof kogub hoogu"},"content":{"rendered":"

Naftagigandi BP esindaja tunnistas laup\u00e4eval, et hiljutine Mehhiko lahe naftalekke peatamise katse eba\u00f5nnestus.<\/strong><\/p>\n

USA ajaloo suurim naftakatastroof algas 20. aprillil, kui puurimisplatvorm Deepwater Horizon plahvatas ning rusud merep\u00f5hja uppusid, tappes seejuures \u00fcksteist inimest. Iga p\u00e4ev on merre voolanud erinevate hinnangute kohaselt 12-19,000 barrelit toornaftat.

\"\"<\/a>

Protestija New-Yorgis p\u00e4rast enda BP tankla juures naftaga \u00fclevalamist. Foto: PhysOrg<\/p><\/div><\/p>\n

BP on \u00fcritanud kohalikele ning valitsusele kinnitada, et ta teeb k\u00f5ik lekke peatamiseks, ent kuna leke toimub ligikaudu pooleteist kilomeetri s\u00fcgavusel, muudab see lubaduse realiseerimise raskemaks. BBC korrespondendi Andy Gallacheri <\/strong>s\u00f5nul muutuvad Lousiana elanikud j\u00e4rjest vihasemaks ning k\u00e4rsitumaks. M\u00f5ned kalamehed on oma majade ette l\u00f6\u00f6nud p\u00fcsti sildid “BP, sa rikkkusid meie tuleviku ning meie p\u00e4randi.”<\/p>\n

‘Top kill<\/em>‘ strateegia n\u00e4gi ette puurkaevu muda ning r\u00e4bu pumpamist, et gravitatsiooni abil leke sulgeda, ent katse eba\u00f5nnestus. Kompanii s\u00f5nul pumpasid nad kaevu kolmel katsel 30,000 barrelit muda. Rannavalveteenistuse admiral Thad Allen<\/strong>, kes on lekkesulgemise p\u00fc\u00fcdluste valitsusepoolne \u00fclevaataja, \u00fctles reedel, et esimesed m\u00e4rgid n\u00e4itasid, et BP katse t\u00f5epoolest toimib.<\/p>\n

Eile \u00fctles aga BP poolt l\u00e4bi viidava operatsiooni juht Doug Suttles<\/strong>, et BP on otsustanud, et ‘top kill<\/em>‘ meetod, mida on rakendatud alates kolmap\u00e4evast, ei t\u00f6\u00f6ta. “Me ei ole suutnud (nafta, toim.) voolu pidurdada. See hirmutab k\u00f5iki, et me ei saa seda puurkaevu voolamast peatada ning fakt, et me ei ole seni edukad olnud,” nentis ta reporteritele.<\/p>\n

Suttles lisas, et firma v\u00f5tab lekke peatamiseks n\u00fc\u00fcd kasutusele uue strateegia. Uut meetodit kutsutakse s\u00fcva-mere-p\u00fcsttoru-pakiks (LMRP-ks,) mis kujutab endas toruotsa sulgemiss\u00fcsteemi. Operatsioon h\u00f5lmab endas veealuse roboti kasutamist vigastatud toru otsa \u00e4ra saagimiseks ning selle uuesti kaanetamiseks.<\/p>\n

LMRP-kaas on juba endise naftaplatvormi juures ja uus katse puuraugu sulgemiseks peaks esialgsete hinnangute kohaselt v\u00f5tma aega 4-7 p\u00e4eva. Samas \u00fctles BP, et ta ei saa garanteerida, et uus meetod t\u00f6\u00f6tab – seda ei ole kunagi varem 5000 jala s\u00fcgavusel katsetatud.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Naftalekke ulatus 30. mai seisuga. Graafika: NOAA ja BBC<\/p><\/div>\n

Reedel \u00fctles piirkonnas ringk\u00e4iku tegev USA president Barack Obama<\/strong>, et teeb riik ‘teeb k\u00f5ik endast oleneva,’ et kannatanuid aidata. Samuti lubas ta, et kolmekordistab t\u00f6\u00f6liste arvu, kes naftakatastroofi likvideerida aitab. Praeguse tegeleb sellega ligikaudu 20,000 inimest. Hoolimata tagaj\u00e4rgedega v\u00f5itlemisest on katastroof piirkonna elu juba segi p\u00f6\u00f6ranud – rannikuvete kalap\u00fc\u00fck on h\u00e4iritud ning naftalaigud ohustavad ka turismist elatuvate perekondade sissetulekuid.<\/p>\n

Samuti \u00e4hvardab katastroof Lousiana osariigi m\u00e4rgalasid. Obama m\u00e4rkis, et rannikule on juba paigaldatud 910,000 meetrit \u00f5lit\u00f5kkeid, kuid tunnistas, et neid on reservis piiratud koguses. Alternatiivina pakkus Lousiana kuberner Bobby Jindal <\/strong>kahe meetri k\u00f5rguste liivavallide rajamist 70 kilomeetri ulatuses. 27. mail alustas insenerikorpus uue plaani elluviimist.<\/p>\n

Liivarannalt on naftat m\u00e4rksa kergem k\u00e4tte saada kui m\u00e4rgaladelt, kus naftast puhastamine kahjustaks \u00f6kos\u00fcsteemi arvatavasti veelgi. Samuti arvab kuberner, et liivavallid juhivad \u00f5lise vee kohtadesse, kust seda on ujuvt\u00f5kete ning paatide abil kergem koristada. Samas on teised f\u00f6deraalametid plaani vastu protestinud, kuna 68 miljardi kuupmeetri liiva kasutuselev\u00f5tt v\u00f5ib suurendada saarte erosiooni ning h\u00e4irida ka kohalikku faunat. Kompromissina kasutatakse Mississipi j\u00f5e kallaste liivavarusid, mis peaks kiiremini taastuma.\"\"<\/a><\/p>\n

Lisaks kinnitas Obama, et ta ‘v\u00f5tab kriisi lahendamise’ eest t\u00e4ieliku vastutuse ning BP pannakse finantsiliselt ‘hiiglaslike kahjude’ likvideerimiseks vastutama. Naftafirma on praeguseks kandnud juba 940 miljoni dollari suurust kahju ning firma turuv\u00e4\u00e4rtus on langenud paari miljardi dollari v\u00f5rra.<\/p>\n

Juba puurkaevust v\u00e4lja voolanud nafta t\u00f5rjumiseks kasutatakse erinevaid lahendusi.<\/p>\n

Seni on puurkaevust v\u00e4lja voolanud nafta t\u00f5rjumiseks kasutatud peamiselt dispersante, mis naftamolekule v\u00e4iksemateks tilkadeks peaksid l\u00f5hkuma. Siiski on Deepwater Horizondi katastroof aga esimene juhus, kus neid veealuste naftalaikude l\u00f5hustamiseks kasutatakse. NOAA (The National Oceanic and Atmospheric Administration, toim.) administraatori Jane Lubchencho <\/strong>s\u00f5nul on Keskkonnakaitse Agentuuri (EPA) l\u00e4bi viidud testide kohaselt dispersantide m\u00fcrgisus umbes 1\/10 kuni 1\/100 toornafta omast. Samuti on EPA teadlased veendunud, et veealuste naftalaikude t\u00f5rjumiseks on dispersandid efektiivsemad kui merepinnal oleva nafta jaoks. Nimelt muudab nafta \u00f5hu k\u00e4tte sattudes oma koostist, mis t\u00e4hendab, et kemikaale kulub sama suure nafta koguse l\u00f5hustamiseks rohkem.<\/p>\n

Kui suuremad naftat\u00fckid on v\u00e4iksemateks t\u00fckkideks l\u00f5hutud, saavad loodulikud mikroobid naftatilkade l\u00f5hustamisega paremini hakkama. Teadlased kahtlevad aga selles, kas niiv\u00f5rd suure naftalekke korral,

\"\"<\/a>

Endiste naftapuurimisplatvormide juurde koondunud laevad moodustavad terve linnaku. Foto: Samantha Joyce<\/p><\/div>dispersantide kasutamine hoopis looduslikku lagunemisprotsessi ei kahjusta. USA valitsuse ning BP vahel on dispersantide m\u00fcrgisuse kohapealt suured vaidlused. 26. maiks olid BP meeskonnad Mehhiko lahte juba \u00fcle 37,850 liitri kemikaale kandnud, kuid ei valitsus ega BP ei oodanud alguses, et leke niikaua \u00fcle\u00fcldse kestab.<\/p>\n

Toksikoloogid on laboritestides n\u00e4idanud, et BP valitud dispersant Coreixt <\/em>v\u00f5ib tappa nii koorikloomi kui kalu. Siiski pole nad kemikaali m\u00f5jus reaalses olukorras kindlad, kuna keegi pole kunagi varem niipalju dispersante nii l\u00fchikese aja v\u00e4ltel kasutanud. David Valentine<\/strong>, California \u00fclikooli biokeemiku, arvates v\u00f5ib Coreixt<\/em> kujutada endas hoopis teist ohtu. Kemikaal v\u00f5ib v\u00e4hendada mikroobide v\u00f5imet iseseisvalt naftat seedida.<\/p>\n

Ookeanides toituvad s\u00fcsivesinikest paar tosinat erinevat mikroobi liiki, ent nad teevad seda erinevalt. K\u00f5ige rohkem loodetakse abi mikroobist Alcanivorax<\/em>, mis on harilikult p\u00e4rast looduslikke naftalekkeid dominantne liik. Mikroob aga l\u00f5hustab naftat veidi teistmoodi kui teised -s\u00fcnteesides pindaktiivseid molekule nimega surfaktandid, mis nafta kerakujulisteks tilkadeks l\u00f5hub, misj\u00e4rel on mikroobil neist lihtne toituda.<\/p>\n

Teadlased ei tea aga, kas Coreixtis <\/em>leiduvad surfaktandid v\u00f5ivad m\u00f5jutada mikroobide v\u00f5imet naftat l\u00f5hustada. On v\u00f5imalik, et dispersant reageerib kuidagi looduslike surfaktantidega ning muudavad need v\u00e4hem efektiivseks. “Me teame v\u00e4ga v\u00e4he sellest, kuidas need mikroobid t\u00f6\u00f6tavad,” \u00fctles Valentine. Dispersante ookeanisse kandnud meeskondade liikmetest on aga m\u00fcrgituse t\u00f5ttu haiglasse viidud seitse.
\n

\"\"<\/a>

Merepinnal olevate naftalaikude p\u00f5letamine. Foto: Samantha Joyce<\/p><\/div>
\nRanda j\u00f5udva naftakoguse v\u00e4hendamiseks on alates 28. aprillist kasutatud ka aktiivselt p\u00f5letamist, mida on minevikus korduvalt tehtud. Kuigi meres nafta p\u00f5letamine p\u00f5hjustab palju suitsu, on selle m\u00f5ju keskkonnale leebem kui randa j\u00f5udval naftal. “M\u00f5ned toornafta komponendid, mis k\u00f5ige paremini p\u00f5levad, on vees ka k\u00f5ige m\u00fcrgisemad,” \u00fctles Chris Reddy<\/strong> Woods Hole’i okeanograafia instituudist. Naftas olevate toksiliste ainete hulgas on n\u00e4iteks naptaleen, benseen ja fenatreen.<\/p>\n

Probleem seisneb selles, et suurem osa \u00f5list h\u00f5ljub merepinna all, ent ookeaniteadlased on avaldanud lootust, et see millalgi pinnale t\u00f5useb. “Loodusseaduste kohaselt peavad kergemad asjad pinnale t\u00f5usma,” \u00fctles Jeffrey Short<\/strong>, Juneau ookeani ekspert. Nii v\u00f5i teisiti on keskkonnakaitse survegruppide arvates Deepwater Horizonti plahvatusest tingitud kahju korvamatu.<\/p>\n

—
\nLoe uurimislaeval Walton Smith viibiva okeanoloogi Dr. Samantha Joyce’i<\/strong> blogi siit<\/a><\/p>\n

Lisaks:
\nBBC News\u00b7: “‘Top kill’ BP operation to halt US oil leak fails.”<\/a>
\nScience Insider\u00b7: “Sand Berm Approved to Fight Oil; Scientists Skeptical.”<\/a>
\n“Science of the Oil Spill.”<\/a>
\nPhysOrg\u00b7: “Bid to plug oil leak continues amid uncertainty.”<\/a>
\nNOAA: “Deepwater Horizon Incident, Gulf of Mexico”<\/a\n<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Naftagigandi BP esindaja tunnistas laup\u00e4eval, et hiljutine Mehhiko lahe naftalekke peatamise katse eba\u00f5nnestus. USA ajaloo suurim naftakatastroof algas 20. aprillil, kui puurimisplatvorm Deepwater Horizon plahvatas ning rusud merep\u00f5hja uppusid, tappes seejuures \u00fcksteist inimest. Iga p\u00e4ev on merre voolanud erinevate hinnangute kohaselt 12-19,000 barrelit toornaftat. BP on \u00fcritanud kohalikele ning valitsusele kinnitada, et ta teeb k\u00f5ik […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3139","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3139","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3139"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3139\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3139"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3139"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3139"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}