{"id":31402,"date":"2013-01-23T22:03:24","date_gmt":"2013-01-23T19:03:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31402"},"modified":"2013-01-24T16:20:00","modified_gmt":"2013-01-24T13:20:00","slug":"estcube-on-valmis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31402","title":{"rendered":"ESTCube on valmis"},"content":{"rendered":"

21. jaanuaril toimus Tallinna teletorni teise korruse konverentsisaalis tudengisatelliidi ESTCube-1 \u00e4rasaatmise pressikonverents. Valmis satelliit on n\u00fc\u00fcdseks teel Prantsuse Guajaana poole, kust algab k\u00e4esoleva aasta aprillis teekond kosmosesse Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uusima raketi Vega pardal. Teletornis olid kohal Eesti suuremate tele- ja raadiojaamade esindajad, sponsorid, tudengid ja s\u00f5brad. Kaameraid ja mikrofone oli saalis kokku ilmselt rohkem kui p\u00e4id. V\u00e4lgupahvakud aga andsid \u00fcritusele omalaadse s\u00e4ra, on ju tegemist Eesti esimese satelliidiga. \u00a0Oma kohaloluga palistas \u00fcritust ka riigikogu esimees, akadeemik ja astrof\u00fc\u00fcsik Ene Ergma.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Eesti esimene satelliit Teletorni konverentsisaalis.<\/p><\/div>\n

Eesti esimene satelliit ei hiilga suurusega. ESTCube on valmistatud CubeSat standardi j\u00e4rgi, mis loodi 1999. aastal California osariigi Pol\u00fctehnilise Instituudi ja Stanfordi \u00dclikooli teadlaste poolt (loe siit<\/a>). Standardi eesm\u00e4rk on anda maailma \u00fclikoolidele \u00fchine kosmosetehnoloogia arendusplatvorm. Eeskirjades on m\u00e4\u00e4ratud, et satelliit ei tohi olla suurem kui 10x10x10 cm (antud v\u00e4ikeste tolerantsidega) ning ei v\u00f5i kaaluda rohkem kui 1,3 kg. Enamasti kuup \u00fcle paari eksperimendi ei mahuta. K\u00fcll aga on v\u00f5imalus standardiseeritud satelliitide v\u00e4ljutamiss\u00fcsteemist (P-Pod) orbiidile saata kahe- v\u00f5i kolme\u00fchikulisi kuupe, mida nimetatakse vastavalt 2U ja 3U. Kuubi sisu on valmistajate eneste m\u00e4ngumaa. Neid on kosmosesse saatnud kirju seltskond, muuhulgas \u00fclikoolitudengid, Ameerika kosmoseagentuur NASA ja taani raadioamat\u00f6\u00f6rid. Kasutatavaid elektroonikakomponente leiab poeriiuleiltki: lihtsus on CubeSat standardis korduvalt r\u00f5hutatud eesm\u00e4rk. 2012. aasta augustikuu seisuga oli Maa orbiidil 75 ESTCube-i sarnast kuupsatelliiti.<\/p>\n

Eesti tudengisatelliidi programm algatati Tartu \u00dclikooli \u00fcli\u00f5pilaste ja \u00f5ppej\u00f5udude poolt 2008. aastal. Idee tekkis paar aastat varem. Projekti p\u00f5hieesm\u00e4rgiks on kogu selle kestuse v\u00e4ltel olnud reaal- ja inseneriteaduste populariseerimine ning tudengitele kogemustepagasi andmine. Aastate jooksul on esialgsest s\u00e4hvatusest kasvanud v\u00e4lja t\u00e4ieulatuslik rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6projekt, milles on kaasa l\u00f6\u00f6nud Tartu \u00dclikooli, Tallinna Tehnika\u00fclikooli, Eesti Maa\u00fclikooli ja Lennuakadeemia tudengid. Tartus baseeruvas t\u00f6\u00f6r\u00fchmas on ka l\u00e4ti tudengeid.<\/p>\n

ESTCube-1 teaduseksperimendi, p\u00e4ikesepurje, leiutas 2006. aastal Soome metroloogiainstituudi teadlane Pekka Janhunen. Purje moodustavad mitmed radiaalselt v\u00e4lja suunatud peenikesed p\u00f5imtraadid. Purjetamise ajal antakse traatidele satelliidi pardalt elektronkahuriga positiivne laeng. P\u00e4ikselt tulevad prootonid, mis on samuti positiivselt laetud, kannavad laengute t\u00f5ukumise t\u00f5ttu osa oma impulsist purjele. \u00dchest prootonist saadav kiirendus on k\u00fcll v\u00e4ike, ent piisava purjepindala ja aja jooksul v\u00f5ib Janhuneni s\u00f5nul teoreetiliselt purjesatelliit saavutada enam kui 50 km\/s kiiruse. Voyager-1 eemaldub v\u00f5rdluseks heliotsentrist ligikaudu 18 km\/s, mis on seni kiireim avakosmose suunas l\u00e4hetatud tehisobjekt. P\u00e4ikesepurje k\u00fctusetarve on suurte kiiruste saavutamisel proportsionaalselt v\u00e4ike.<\/p>\n

ESTCube-1 pardal on vaid \u00fcks 10 m pikkune traat, mis peaks sellegipoolest andma m\u00e4rgatava efekti. Satelliit pannakse p\u00f6\u00f6rlema, mis tekitab efektiivselt \u03c0R2<\/sup> suuruse purjepindala. Tsentrifugaalj\u00f5ud hoiab traadi sirge. Ideaaljuhul on t\u00e4ism\u00f5\u00f5dus p\u00e4ikesepurjega (50-100 20 km pikkust traati) v\u00f5imalik kosmoselaeva ka t\u00fc\u00fcrida. Selleks on vaja anda traatidele \u00f5igeaegseid elektronkahuri impulsse. V\u00e4ltimaks mikrometeooridest tingitud kahjustusi on purje l\u00f5ad keevitatud mitmest 25-50 mikromeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga traadist.<\/p>\n

P\u00e4ikesepurje rakenduste hulk ja t\u00fc\u00fcp on otse ulmekirjanduslik. Janhunen kirjeldas Teletorni ettekandes asteroidide vahelist satelliitliiklust, haruldaste asteroidmineraalide toomist Maale, koduplaneedi kaitsmist ohtlike taevakehade eest ja kiiremaid planeetidevahelisi reise. \u00dcks kosmoseajastust v\u00f5rsuvaid probleeme on risustunud orbiidid. Maakera \u00fcmber leidub k\u00fcllaldaselt surnud satelliite, mis kukuvad gravitatsioonij\u00f5ul Maale tagasi alles p\u00e4rast aastak\u00fcmnete pikkust vindumist. P\u00e4ikesepurje abil aga oleks v\u00f5imalik satelliitmissiooni liigpikka eluiga l\u00fchendada. Lisaks oleks purje abil v\u00f5imalik hoida satelliite ebastandardsetel orbiitidel ja j\u00e4lgida kosmoseilma: ioniseerivate osakeste liiklust ning p\u00e4ikesetorme.<\/p>\n

ESTCube-1 missioonil on kaheksa \u00fcldetappi. Esimene suur samm on v\u00e4ljumine Vega kanderaketist, mis toimub lihtsa P-Pod vedrus\u00fcsteemi abil. ESTCube l\u00e4heb ligikaudu 600 km k\u00f5rgusele polaarorbiidile, mis on Maast 200 km kaugemal kui Rahvusvaheline kosmosejaam ISS. P\u00e4rast kodukapslist v\u00e4ljutamist on esma\u00fclesandeks antennis\u00fcsteemi v\u00e4lja kerimine ja esimeste telemeetrias\u00f5numite saatmine. Side toimub raadioamat\u00f6\u00f6ridele m\u00e4\u00e4ratud 437,250 MHz\u00a0 v\u00f5i 437,505 MHz sagedusalas. Telemeetriasignaal saadetakse morsekoodina, selles sisaldub n\u00e4iteks akude pinge ja temperatuur. Esimesed andmed selgitavad, kas satelliit on stardikatsumused \u00fcle elanud. Seej\u00e4rel k\u00e4ivitatakse PWM (Pulse Width Modulation<\/em>) algoritmidega satelliidi kolmeteljeline elektromagnetpool ja peatatakse satelliidi juhup\u00f6\u00f6rlemine. Testmeeskonna liikme Laur Joosti s\u00f5nul kulub p\u00f6\u00f6rlemise peatamiseks ligi viis orbiiti.<\/p>\n

Missiooni kolmandas etapis peenh\u00e4\u00e4lestatakse sides\u00fcsteeme ja tehakse pardakaameraga pilt Eestist. Seej\u00e4rel alustatakse p\u00e4ikesepurje eksperimenti. Satelliit pannakse varem stabiliseerimiseks kasutatud elektromagnetm\u00e4histe abil satelliit paralleelselt Maa p\u00f6\u00f6rlemisteljega p\u00f6\u00f6rlema. Kuup peab sooritama v\u00e4hemalt \u00fche p\u00f6\u00f6rde sekundis. Inertsiaalj\u00f5udude ja Saksamaal v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud kerimismehhanismi abil v\u00e4ljutatakse juuspeen alumiiniumtraat. Impulsimomendi j\u00e4\u00e4vuse kohaselt satelliidi p\u00f6\u00f6rlemiskiirus v\u00e4heneb, niit laetakse ja eksperiment algab. 600 km k\u00f5rgusel on satelliit veel Maa ionosf\u00e4\u00e4ris, mis t\u00e4hendab, et traati ei taba mitte otsene p\u00e4iksetuul, vaid Maa magnetv\u00e4lja l\u00f5ksustatud laetud osakesed. Satelliidi p\u00f6\u00f6rlemiskiirus peaks interaktsiooni t\u00f5ttu v\u00e4henema. Sellega oleks Pekka Janhuneni p\u00e4iksepurje konseptsioon t\u00f5estatud. Tudengisatelliidi viimane etapp k\u00e4tkeb kuubi eneseh\u00e4vituslikku sisenemist Maa atmosf\u00e4\u00e4ri. Alles siis saab ESTCube-1 missioonile joone alla t\u00f5mmata. Satelliiti juhitakse selleks eraldi loodavas T\u00f5ravere Observatooriumi juhtimiskeskuses.<\/p>\n

\"\"<\/a>

ESTCube-i meeskond Teletornis.<\/p><\/div>\n

Enne, kui 21. jaanuari hommikul kuupsatelliit Tartust h\u00f5bedases mikrobussis Tallinna poole teele asus, andsid tudengid sellele veel viimast lihvi. Tudengisatelliidi projekti \u00fche algataja Mart Noorma s\u00f5nul on projekti hariduslik eesm\u00e4rk t\u00e4idetud 90% ulatuses. ESTCube-i raames on kraadikaitsmise v\u00f5imaluse saanud \u00fcle neljak\u00fcmne bakalaureusetudengi. Lisaks on kaitsmisel magistri- ja doktorit\u00f6id. Tartu \u00dclikoolis toimib juba mitmendat aastat millitaar- ja kosmosethnoloogia valikainete moodul.<\/p>\n

Noorma s\u00f5nul on reaalainetetega seotud ekspertide puudus \u00fclemaailmne. On suuri ideid ja m\u00f5tteid, ent sageli tuleb vajalikku oskust tikutulega taga otsida. Kuupsatelliidi projekt on tudengitele andnud h\u00e4davajaliku kogemustepagasi. \u201eTeadmised ilma praktikata ei ole kuigi palju v\u00e4\u00e4rt,\u201c s\u00f5nas konverentsil Noorma. Rahulolu tehtud t\u00f6\u00f6st oli n\u00e4ha ka kohalviibinud satelliidiehitajate s\u00e4ravatelt n\u00e4gudelt. Nad on k\u00e4e k\u00fclge pannud Eesti esimesele satelliidile ning on selle \u00fcle \u00f5igusega uhked. Kas oleks v\u00f5inud Liivimaa Henrik arvata, et nende inimeste j\u00e4reltulijad, kes Ebavere m\u00e4el Taarat tunnistasid, kunagi oma kodumaale kosmosest alla vaatavad?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

21. jaanuaril toimus Tallinna teletorni teise korruse konverentsisaalis tudengisatelliidi ESTCube-1 \u00e4rasaatmise pressikonverents. Valmis satelliit on n\u00fc\u00fcdseks teel Prantsuse Guajaana poole, kust algab k\u00e4esoleva aasta aprillis teekond kosmosesse Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uusima raketi Vega pardal. Teletornis olid kohal Eesti suuremate tele- ja raadiojaamade esindajad, sponsorid, tudengid ja s\u00f5brad. Kaameraid ja mikrofone oli saalis kokku ilmselt rohkem […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31404,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[37],"tags":[],"class_list":{"0":"post-31402","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eestist-endast","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31402","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31402"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31402\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31404"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31402"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31402"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31402"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}