{"id":31513,"date":"2013-01-31T22:38:28","date_gmt":"2013-01-31T19:38:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31513"},"modified":"2013-01-31T22:51:19","modified_gmt":"2013-01-31T19:51:19","slug":"sooritati-uut-tuupi-ent-esialgu-ebapraktiline-kvanttehe","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31513","title":{"rendered":"Sooritati uut t\u00fc\u00fcpi, ent esialgu ebapraktiline kvanttehe"},"content":{"rendered":"

2011. aasta alguses esitasid MIT (Massacusetts Institute of Technology<\/em>) teoreetilise arvutiteaduse teadlased idee optikakatsest, mis rakendaks tavaarvutitel v\u00f5imatu tehte tegemiseks kvantmehaanika seadusi. Artiklit arvustanud Londoni Imperial College<\/em>-i teadlaste s\u00f5nul v\u00f5iks katse olla kvantarvutite tehnoloogias\u00a0oluline samm edasi.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>Eksperimendi idee j\u00e4rgi tuleb genereerida \u00fcksikud footonid ja suunata need s\u00fcnkroniseeritult optilisse s\u00fcsteemi nii, et valgusosakesed j\u00f5uaksid \u00fchel ajal\u00a0fotodetektoriteni. MIT elektri- ja arvutiteaduste dotsent Scott Aaronson ning tema \u00f5pilane Alex Arkhipov uskusid, et olgu eksperiment kui tahes raske, oleks seda ikkagi lihtsam l\u00e4bi viia kui t\u00e4isfunktsionaalset kvantarvutit ehitada.<\/p>\n

Detsembris teatasid Queenslandi \u00dclikooli, Viini \u00dclikooli, Oksfordi \u00dclikooli ja \u00a0Milaano Pol\u00fctehnilise \u00dclikooli teadlased, et on \u00fcksteisest s\u00f5ltumatult sooritanud Aaronsoni ja Arkhipvovi eksperimendi elementaarteostuse. Kahe t\u00f6\u00f6r\u00fchma artiklid ilmusid k\u00fclg-k\u00fclje k\u00f5rval mainekas teadusjakirjas Science, \u00fclej\u00e4\u00e4nud kaks artiklit on veel avaldamata.<\/p>\n

K\u00f5ik neli artiklit on aga paarip\u00e4evaste vahedega ilmunud arXiv veebikeskonnas. Queenslandi \u00dclikooli artiklil on kaks MIT kaasautoit: Aaronson ja MIT Elektri- ja arvutiteaduse osakonna teadlane Justin Dove.<\/p>\n

Aaronsoni ja Arkhipovi esialgne idee n\u00e4gi ette kiirejagajate v\u00f5rgustiku kasutamist, millega jagatakse tavaliselt valguskaablitesse signaale. Praktikas on enamus arXiv-is avaldanud t\u00f6\u00f6r\u00fchmadest kiirejagajatena kasutanud kiipidesse valmistatud lainejuhte. Kahe lainejuhi piisava l\u00e4heduse korral v\u00f5ib footon spontaanselt \u00fchest lainejuhist teise h\u00fcpata. Nii matkib lainejuht kiirejagaja t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Tavaarvutitel v\u00f5imatu tehte sooritamiseks oleks vaja tuhandete kiirel\u00f5hustajate v\u00f5rgustikku k\u00fcmnete sisend- ja v\u00e4ljundkanalitega. M\u00f5nik\u00fcmmend footonit tulistataks v\u00f5rgustikku juhuslikes kohtades. Fotodetektorid j\u00e4\u00e4dvustaksid footonite v\u00e4ljumiskoha – protsessi tuleks korrata tuhandeid kordi.<\/p>\n

ArXiv-i artiklid avaldanud t\u00f6\u00f6r\u00fchmad kasutasid seevastu ligikaudu k\u00fcmmet nelja kuni viie sisendiga kiirejagajat ja kolme kuni nelja footonit. Eksperimendid andsid teooriale kinnituse, ent ei t\u00f5estanud kvantsingulaarsuse konseptsiooni.<\/p>\n

Aaronsoni ja Arkhipovi eksperimendi arvutustehe on h\u00e4mar ja mitte eriti kasulik: see kvandib t\u00f5en\u00e4oususjaotuse maatriksite permanentidest (loe siit<\/a>) andmeid. Teadlased on esitanud idee ka \u00fcldisemate optiliste kvantarvutuste tegemiseks KLM arvutusstandardi alusel (nime saanud standardi loojate Emanuel Knilli, Raymond Laflamme ja Gerald Milburni j\u00e4rgi).<\/p>\n

John Dove-i arvates v\u00f5ib olla Aaronsoni ja Arkhipovi eksperimenti v\u00e4heste footonitega raskem sooritada kui samade muutujatega t\u00e4ist\u00f6\u00f6v\u00f5imelisi KLM s\u00fcsteeme luua.<\/p>\n

Dove lisas:\u201cAaronsoni meetod on vahesamm, mida on nii v\u00f5i teisiti KLM arvutuste tegemiseks vaja.\u201c Optiline KLM kvantarvuti sisaldaks Aaronson-Arkhipovi katse sooritamiseks k\u00f5ike vajalikku, aga ka hulga teisi, vahest isegi v\u00e4ljakutsuvamaid tehnoloogiaid.<\/p>\n

\u201eArvan, et Aaronsoni eksperimeti, s\u00f5ltumata nimesildist ja p\u00e4ritolust, oleks \u00fcldise teadusarengu raames varem v\u00f5i hiljem tehtud,” kommenteeris Dove.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

2011. aasta alguses esitasid MIT (Massacusetts Institute of Technology) teoreetilise arvutiteaduse teadlased idee optikakatsest, mis rakendaks tavaarvutitel v\u00f5imatu tehte tegemiseks kvantmehaanika seadusi. Artiklit arvustanud Londoni Imperial College-i teadlaste s\u00f5nul v\u00f5iks katse olla kvantarvutite tehnoloogias\u00a0oluline samm edasi. Eksperimendi idee j\u00e4rgi tuleb genereerida \u00fcksikud footonid ja suunata need s\u00fcnkroniseeritult optilisse s\u00fcsteemi nii, et valgusosakesed j\u00f5uaksid \u00fchel ajal\u00a0fotodetektoriteni. […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31514,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79],"class_list":{"0":"post-31513","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantarvutid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31513","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31513"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31513\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31514"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31513"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31513"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31513"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}