{"id":31570,"date":"2013-02-04T21:49:12","date_gmt":"2013-02-04T18:49:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31570"},"modified":"2013-02-04T21:51:35","modified_gmt":"2013-02-04T18:51:35","slug":"korea-teadlased-valmistasid-magnettransistori","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31570","title":{"rendered":"Korea teadlased valmistasid magnettransistori"},"content":{"rendered":"<p><strong>L\u00f5una Korea \u00fclikoolide teadlaste \u00fchist\u00f6\u00f6r\u00fchm valmistas magnetilise loogikal\u00fclituse. Protot\u00fc\u00fcpseadet kirjeldanud artikkel avaldati hiljuti mainekas teadusajakirjas <em>Nature<\/em>.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_31571\" style=\"width: 328px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/magnett.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-31571\" class=\"size-full wp-image-31571 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/magnett.jpg\" alt=\"\" width=\"318\" height=\"140\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/magnett.jpg 454w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/magnett-300x132.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/magnett-250x110.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 318px) 100vw, 318px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-31571\" class=\"wp-caption-text\">V\u00e4ljav\u00f5te artiklist (suurema resolutsiooni saamiseks kl\u00f5psa pildil).<\/p><\/div>\n<p>Kaasaegsete arvutite tuumades p\u00f5ksuvad v\u00e4simatult transistorid, mis vahetavad muutuvas elektriv\u00e4ljas t\u00f6\u00f6olekut ja sooritavad tehteid. Transistorid on alates 1947ndast aastast v\u00f5imaldanud arendada k\u00fclluslikul hulgal arvutusseadmeid, millel on, paraku, ka omad puudused. Mida enam loogikal\u00fclitusi \u00fches vooluahelas on, seda rohkem elektrit see tarbib. Elektrivooluga kaasneb paratamatult soojuskadu. Seet\u00f5ttu tuleb eri eesm\u00e4rkidega vooluahelad \u00fcksteisest eraldada, n\u00e4iteks videot\u00f6\u00f6tlus helit\u00f6\u00f6tlusest, need omakorda kesksest tuumast.<\/p>\n<p>Korea liitt\u00f6\u00f6r\u00fchm valmistas aga loogikal\u00fclituse, mis lahendab m\u00f5lemad probleemid: magnetv\u00e4ljas olekut vahetava kahekihilise indium-antimoniidist (pooljuht) loogikal\u00fclituse. Alumisel kihil on arvulises \u00fclekaalus positiivse laenguga aukjuhid, \u00fclemisel kihil aga negatiivse laenguga elektronid. Sillaga ristsihis rakendatud magnetv\u00e4li paneb elektronid \u00fcle silla liikuma. Vastassuunas magnetv\u00e4li aga peatab elektronvoo. Tulemuseks on transistoriga samalaadne binaarne loogikal\u00fclitus. Et loogikaolekut juhib magnetv\u00e4li, saab seda hoida paigal ilma elektrivooluta. See t\u00e4hendab v\u00e4hem soojuskadusid, ja mis veelgi olulisem: algoritmip\u00f5hiselt programmeeritavat riistvara. Magnettransistor-arvuti vajaks vaid \u00fchte tr\u00fckkplaati, mida saaks vastavalt vajadusele t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus programmeerida.<\/p>\n<p>Enne, kui uue p\u00f5lvkonna transistore masinates kasutusele saab v\u00f5tta, tuleb \u00fcletada mitmed teet\u00f5kked. Esiteks tuleks \u00fchildada magnettehnoloogia r\u00e4nitehnoloogiaga. Tuhandete, isegi miljonite v\u00e4ikeste magnetite juhtimine on esialgu keeruline ka elementaartehete sooritamisel.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-01-switchable-magnetic-logic-gate.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>L\u00f5una Korea \u00fclikoolide teadlaste \u00fchist\u00f6\u00f6r\u00fchm valmistas magnetilise loogikal\u00fclituse. Protot\u00fc\u00fcpseadet kirjeldanud artikkel avaldati hiljuti mainekas teadusajakirjas Nature. Kaasaegsete arvutite tuumades p\u00f5ksuvad v\u00e4simatult transistorid, mis vahetavad muutuvas elektriv\u00e4ljas t\u00f6\u00f6olekut ja sooritavad tehteid. Transistorid on alates 1947ndast aastast v\u00f5imaldanud arendada k\u00fclluslikul hulgal arvutusseadmeid, millel on, paraku, ka omad puudused. Mida enam loogikal\u00fclitusi \u00fches vooluahelas on, seda rohkem elektrit [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31571,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[150],"class_list":{"0":"post-31570","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-magnetmaterjalid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31570","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31570"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31570\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31571"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31570"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31570"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31570"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}