{"id":31577,"date":"2013-02-04T22:51:44","date_gmt":"2013-02-04T19:51:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31577"},"modified":"2013-02-04T23:02:26","modified_gmt":"2013-02-04T20:02:26","slug":"oxfordi-ulikooli-tooruhm-vaskplaadile-kasvab-grafeen-defektivabalt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31577","title":{"rendered":"Oxfordi \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm: vaskplaadile kasvab grafeen defektivabalt"},"content":{"rendered":"

Oxfordi \u00dclikooli teadlased tulid esile uue defektivaba grafeeni kasvatamise meetodiga, mis v\u00f5imaldab valmistada suuri t\u00f6\u00f6stusele huvi pakkuvaid grafeenlehti.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Optiline mikrograaf grafeeni domeenidest.<\/p><\/div>\n

Grafeenhelbed ehk domeenid kasvavad \u00fcldjuhul juhusliku orientatsiooniga. Kokkukasvanud domeenide vahele j\u00e4\u00e4vad praod, mis p\u00e4rsivad elektronide mobiilsust. Oxfordi t\u00f6\u00f6r\u00fchm lahendas probleemi tuntud keemilise aurufaas-sadestamise meetodi kohandamisega.\u00a0Osutub, et kui kasutada kasvualusena vaskplaati, on v\u00f5imalik domeenide orientatsiooni juhtida. Artikkel avaldatakse teadusajakirjas ACS Nano<\/em>.<\/p>\n

Vaskplaadi pinna aatomstruktuuride ning kasvukambri r\u00f5hu varieerimisega saab juhtida kasvavate domeenide paksust ning nende servade ja kokkupuutejoonte ehk \u00f5mbluste (seams<\/em>) kuju.<\/p>\n

\u201ePraegused grafeeni kasvatamise meetodid kannatavad sageli domeenide mittejoondumise all,\u201c \u00fctles Oxfordi \u00dclikooli Materjaliteaduste osakonna professor Nicole Grobert.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Skanneeriva elektronmikroskoobi pilt uue meetodiga kasvatatud heksagonaalse kujuga grafeendomeenidest.<\/p><\/div>\n

\u201eT\u00f6\u00f6r\u00fchma avastus t\u00f5estab, et suurte, korrastatud domeenidega grafeenlehtede tootmine on v\u00f5imalik. Meie grafeenlehed on esteetilisemad, tugevamad ning elektronis\u00f5bralikumad,\u201c ilmestas Grobert. Uue meetodiga valmistatava grafeenlehe suurus on p\u00f5him\u00f5tteliselt piiratud vaid alusvase pindalaga.<\/p>\n

Saksamaa Juelichi Forschungszetrumi, Kreeka Ioannina \u00dclikooli ja Reinshaw pol\u00fctehnikumi t\u00f6\u00f6tajaid kaasanud Oxfordi teadlased suutsid valmistada ka kahekihilist grafeeni, mille erisugused elektrilised omadused on ise\u00e4ranis huvipakkuvad.<\/p>\n

\u201eVaske on varemgi grafeeni kasvatamise alusmaterjalina kasutanud. Ent n\u00e4itasime esmakordselt, et paljud vase pinna erit\u00fc\u00fcbid v\u00f5ivad grafeeni kasvamist tugevalt\u00a0m\u00f5jutada. See on oluline samm t\u00f6\u00f6stusliku grafeeni tootmise suunas. Fundamentaal- ja rakendusteaduse vahelinel t\u00fchermaa on taganemas,\u201c l\u00f5petas professor Grobert.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Oxfordi \u00dclikooli teadlased tulid esile uue defektivaba grafeeni kasvatamise meetodiga, mis v\u00f5imaldab valmistada suuri t\u00f6\u00f6stusele huvi pakkuvaid grafeenlehti. Grafeenhelbed ehk domeenid kasvavad \u00fcldjuhul juhusliku orientatsiooniga. Kokkukasvanud domeenide vahele j\u00e4\u00e4vad praod, mis p\u00e4rsivad elektronide mobiilsust. Oxfordi t\u00f6\u00f6r\u00fchm lahendas probleemi tuntud keemilise aurufaas-sadestamise meetodi kohandamisega.\u00a0Osutub, et kui kasutada kasvualusena vaskplaati, on v\u00f5imalik domeenide orientatsiooni juhtida. Artikkel avaldatakse […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31578,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-31577","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31577","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31577"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31577\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31578"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31577"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31577"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31577"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}