{"id":31590,"date":"2013-02-05T01:55:07","date_gmt":"2013-02-04T22:55:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31590"},"modified":"2013-02-05T02:03:44","modified_gmt":"2013-02-04T23:03:44","slug":"baariumlforiidi-mojust-veele-pseudojaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31590","title":{"rendered":"Baariumfloriidi m\u00f5just veele: pseudoj\u00e4\u00e4"},"content":{"rendered":"

Planeet Maal on vesi k\u00fcllaldane n\u00e4htus: seda leidub \u00f5hus, Emaj\u00f5es, puidus, organismides ja kivideski. Vesi on hea soojusjuht, samas aga halb elektrijuht. Suure dielektrilise konstandi t\u00f5ttu on vesi v\u00e4ga hea lahusti. Koolilapselegi on teada, et kui \u00f5ues k\u00fclmetab, siis on teed libedad. Lawrence Berkeley Rahvusvahelise laboratooriumi ja SLAC (Stanford Linear Accelerator Center<\/em>) koost\u00f6\u00f6s avastati aga tihe vee molekulaarstruktuur, mis ei j\u00e4\u00e4tunud \u00fcllatuslikult isegi enam kui k\u00fcmnekraadises (o<\/sup>C) k\u00fclmas.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Illustratsioon \u00f5hukesest veekilest baariumfloriidi pinnal. Vesi on kristallil tihedas vedelolekus. L\u00fclisarnane molekulaarstruktuur meenutab aga madala tihedusega j\u00e4\u00e4d.<\/p><\/div>\n

Avastus oli juhuslik. Baariumfloriidi kristalli pinnale tekitati j\u00e4\u00e4tumiskatse raames paari molekuli paksune veekiht. Osutus, et -14 o<\/sup>C juures vesi ei tahkunud, otsekui oleks sellele v\u00e4list r\u00f5hku avaldatud. Kristalli pind p\u00f5hjustas \u00f5hukese veekihi molekulaarstruktuuri tihenemise. Tiheolek s\u00e4ilus laias temperatuurivahemikus.<\/p>\n

15. jaanuaril teadusajakirjas Nature Scientific Reports <\/em>avaldatud artikkel k\u00e4tkes enam kui kolme aastat t\u00f6\u00f6d. Selle raames tehti eksperimente SLAC S\u00fcnkrotron kiirgusallikaga ning Berkeley laboratooriumi ALS (Advanced Light Source<\/em>) s\u00fcnkrotronidega. Kaasatud olid arvutiteadlased Rootsist. \u201eMeie t\u00f6\u00f6 avaldas j\u00e4rjekordse huvitava vee omaduse. Iseenesestm\u00f5istetavusel j\u00e4\u00e4b teeklaasis ruumi v\u00e4hemaks,\u201c \u00fctles \u00fcks artikli p\u00f5hiautoreid professor Anders Nilsson.<\/p>\n

Materjalide m\u00f5ju m\u00f5istmine vee molekulaarstruktuurile v\u00f5ib aidata teadlastel kujundada materjale, mis suudaksid vee omadusi ning struktuuri kontrollida. \u201eAvastus v\u00f5ib viia uute veepuhastusseadmete tehnoloogiani. Juurdep\u00e4\u00e4s puhtale veele on energiakriisi k\u00f5rval j\u00e4rgmine, v\u00f5ib olla isegi keerulisem globaalne suurprobleem,\u201c selgitas Nilsson.<\/p>\n

Nilssoni s\u00f5nul kavatseb t\u00f6\u00f6r\u00fchm katset erinevate materjalidega korrata. Nii saab selgeks, kas vee suure\u00a0tiheduse p\u00f5hjustab kindel materjalit\u00fc\u00fcp, v\u00f5i on tegemist \u00fcldisema n\u00e4htusega. Teadust\u00f6\u00f6 l\u00fckkab \u00fcmber teooriv\u00e4ite, mille kohaselt v\u00f5iks j\u00e4\u00e4kristalli struktuurile sarnanev baariumfloriidi pind j\u00e4\u00e4teket soodustada.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Planeet Maal on vesi k\u00fcllaldane n\u00e4htus: seda leidub \u00f5hus, Emaj\u00f5es, puidus, organismides ja kivideski. Vesi on hea soojusjuht, samas aga halb elektrijuht. Suure dielektrilise konstandi t\u00f5ttu on vesi v\u00e4ga hea lahusti. Koolilapselegi on teada, et kui \u00f5ues k\u00fclmetab, siis on teed libedad. Lawrence Berkeley Rahvusvahelise laboratooriumi ja SLAC (Stanford Linear Accelerator Center) koost\u00f6\u00f6s avastati aga […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31591,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-31590","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31590","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31590"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31590\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31591"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31590"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31590"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31590"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}