{"id":31728,"date":"2013-02-18T01:11:37","date_gmt":"2013-02-17T22:11:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31728"},"modified":"2013-02-18T01:34:07","modified_gmt":"2013-02-17T22:34:07","slug":"kogemusi-eth-zuricis-oppimisest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31728","title":{"rendered":"Kogemusi v\u00e4lismaalt: ETH Z\u00fcrich"},"content":{"rendered":"

Johannes Heinsoo omandas f\u00fc\u00fcsika bakalaureusekraadi Tartu \u00dclikoolis. N\u00fc\u00fcd \u00f5pib ta \u0160veitsis ETH Z\u00fcrich-is (Eidgen\u00f6ssische Technische Hochschule Z\u00fcrich<\/em>) magistrantuuris. ETH Z\u00fcrich on \u00fcks maailma parimaid reaalia\u00fclikoole, mille vilistlaste nimekirja kuulub teiste hulgas Albert Einstein. Sellest, et kellade, maailma v\u00f5imsaima elementaarosakestekiirendiga, heade juustude ning tipp\u00fclikooliga \u0160veits asub tegelikult l\u00e4hemal kui arvata v\u00f5iks, Johannes r\u00e4\u00e4gibki.<\/strong><\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Johannes "ETH Keemia ja materjaliteaduse hoone \u00fclipikas koridoris."<\/p><\/div>\n

\u00d5pid ETH Z\u00fcrich-i\u00a0riiklikus k\u00f5rgkoolis. Kuidas tekkis idee \u0160veitsi minna?<\/strong><\/p>\n

Teisel bakakurusel, kui kandideerimisele m\u00f5tlema hakkasin, ei teadnud ma Euroopa k\u00f5rgkoolidest suurt midagi. Esialgu ei olnud ka selgelt eristuvat valdkonnahuvi. Informatsiooni otsisin internetist. Olles saanud enda huvidele vastava l\u00f5put\u00f6\u00f6 teema leidsin ka \u00fclikooli, kus selle valdkonnaga tegeleb terve instituut (Institute for Quantum Electronics<\/em>).Tuli h\u00e4rjal sarvist haarata ja proovida. \u0160veits oli k\u00f5rgete hindade ja kauguse t\u00f5ttu pigem hirmutav, aga teadust\u00f6\u00f6 v\u00f5imalused olid minu jaoks vastupandamatud.<\/p>\n

ETH Z\u00fcrich on reaalia vallas \u00fcks maailma tipp\u00fclikoole. Kuidas kandideerimisprotsess v\u00e4lja n\u00e4gi?<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ige t\u00f6\u00f6mahukam osa oli pika veebik\u00fcsimustiku t\u00e4itmine. Pidin t\u00e4pselt kirjeldama k\u00f5iki Tartu \u00dclikoolis l\u00e4bitud aineid. Nagu ikka oli vaja soovitusi ja motivatsioonikirja.<\/p>\n

\u00dcli\u00f5pilasi v\u00f5etakse vastu kaks korda semestris. Saatsin dokumendid detsembris, mis on\u00a0esimene kandideerimist\u00e4htaeg -see lihtsustas stipendiumitele kandideerimist. Keeleoskuse t\u00f5estamiseks n\u00f5uti kallist keeletesti, aga paberit oli \u00f5nneks vaja alles \u00f5ppet\u00f6\u00f6 alguses. Maksta tuli ka arvestatav kandideerimistasu. Paberite vormistamine ja l\u00e4hedastest eraldumine olid heidutavad asjaolud, ent otsustasin siiski proovida.<\/p>\n

\u0160veits on kallis riik. Tudengite enamus suure palganumbriga ei hiilga. Samas on s\u00f6\u00f6k ja peavari elulise t\u00e4htsusega. Kuidas on sinu igap\u00e4evavajadused lahendatud, saad sa toetust?<\/strong><\/p>\n

Kandideerisin mitmele stipendiumile. \u00d5nneks otsustas sihtasutus Archimedes anda mulle Kristjan Jaagu taseme\u00f5ppestipendiumi, millega on v\u00f5imalik tudengioludes t\u00e4ielikult \u00e4ra elada. Vastava suurusj\u00e4rgu stipendiume on teisigi. K\u00fcllaldast infot oli raske leida, enamuse sain teada s\u00f5pradelt, kes samal ajal ise rahastusallikaid otsisid. Huvilistele annan hea meelega l\u00e4hemat infot.<\/p>\n

ETH tudengid on v\u00e4idetavalt \u00fched h\u00f5ivatumad maailmas. \u00d5ppekoormus on suur: esimese aasta riiklikel \u00fcleminekueksamitel p\u00f5ruvad pooled. Kuidas iseloomustaksid ETH tudengit, kas tal on krooniline aja- ja unepuudus?<\/strong><\/p>\n

Kroonilist aja- ja unepuudust p\u00f5devaid tudengeid on Tartuski. Asjalikud inimesed k\u00e4ed r\u00fcpes ei passi. Aga keskmine \u00f5ppej\u00f5ud on ETH-s k\u00fcll m\u00e4rgatavalt n\u00f5udlikum. Bakalaureuse\u00f5ppe koormus on siinsed tudengid vorminud sihikindlateks ja \u00fclimalt motiveerituteks. Magistriastmes vist nii raske ei ole, sest kaugemale j\u00f5udnud tudengid on end juba t\u00f5estanud ja kindlale erialale p\u00fchendanud. V\u00e4listudengitel on t\u00f6\u00f6tempo ja elukorraldusega siiski v\u00e4ikseid kohanemisraskusi.<\/p>\n

Millised on sinu arvates p\u00f5hilised erinevused Tartu \u00dclikooli ja ETH Z\u00fcrichi f\u00fc\u00fcsika\u00f5ppes?<\/strong><\/p>\n

Bakalaureuseastme matemaatikas igatahes kompromisse tehtud ei ole. Aineid on v\u00e4hem, kuid need on mahukamad. Magistri\u00f5ppes paistab silma sisukate erialaste ainete lai valik. Semester on v\u00f5imalik t\u00e4ielikult mind huvitavate teemadega t\u00e4ita. Lisaks on erinevusi \u00fcldises t\u00f6\u00f6korralduses. N\u00e4iteks kuuluvad siin k\u00f5ikide ainete juurde kodut\u00f6\u00f6d ja doktorantide loetavad harjutustunnid, milles arutame lahendusvihjeid, m\u00f6\u00f6dunud praktikumi \u00fclesandeid ja loengus segaseks j\u00e4\u00e4nud teemasid. Veel \u00fcks t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne erinevus on, et eksamitele ja ainetele registreerumine toimub s\u00f5ltumatult. Eksamita on l\u00e4htuvalt ainest v\u00f5imalik saada umbes pooled ainepunktid. Eksamisessioon toimub semestri l\u00f5pus.<\/p>\n

Milles seisneb ETH tugevus?<\/strong><\/p>\n

Arvan, et ETH teeb tugevaks aktiivne ja k\u00f5rgetasemeline teadust\u00f6\u00f6. \u00dclikooli juhtkond loob selleks n\u00e4htavasti ka vastavad tingimused: mitmed minu \u00f5ppej\u00f5ud on v\u00e4rskelt v\u00e4lislaboritest saabunud. Vastava keskkonnata ei tuleks siia t\u00f6\u00f6d tegema teadlased, kelle osalusel ilmub aastas mitu Nature artiklit. Ent k\u00fcsimusele raudkindlat vastust k\u00fcll anda ei oska.<\/p>\n

Wikipedia andmetel kuulus 2011. aastal ETH Z\u00fcrichi palgalisse personali 10040 inimest, tudengeid oli koolis siis 17187. Tartu \u00dclikoolis oli sama aasta seisuga palgalisi t\u00f6\u00f6tajaid (sh. \u00f5ppej\u00f5ud ja administratiivpool) 3500, samas kui \u00f5ppureid oli 18000 (m\u00f5lema \u00fclikooli puhul langustrend). Seega oli kaks aastat tagasi ETH Z\u00fcrichis \u00fche t\u00f6\u00f6taja kohta 1,7 tudengit, Tartu \u00dclikoolis aga 5,1 tudengit t\u00f6\u00f6taja kohta. Mida need arvud n\u00e4idata v\u00f5iks?<\/strong><\/p>\n

See on p\u00e4ris huvitav v\u00f5rdlus. Ma arvan, et see n\u00e4itab eelk\u00f5ige, et ETH-s keskendutakse mahukale teadust\u00f6\u00f6le.<\/p>\n

Mida on v\u00e4lismaal \u00f5ppimine sulle seni enim andnud?<\/strong><\/p>\n

Olen avastanud uut kultuuri ning selle siseelu. Minu jaoks on oluline loodus. N\u00e4iteks on mulle v\u00e4ga m\u00e4ed meeldima hakanud. \u00dclikooli seltskond on rahvusvaheline. Minu parimad s\u00f5brad on siin p\u00e4rit Jaapanist, Indiast, Bosniast ja Austriast. V\u00e4ga huvitav on kuulda nende kultuurist ja m\u00f5tteviisidest. Meelde on j\u00e4\u00e4nud Egiptuse t\u00fcdruku arvamus sealse poliitilise kriisi kohta – v\u00f5i Elevandiluuranniku ja Burkina Faso poiste seisukoht Mali s\u00f5ja suhtes. Aafrika ja Aasia geograafia hakkab vaikselt selgeks saama!<\/p>\n

Uude kohta sisseseadmise k\u00e4igus on olnud vaja lahendada hulga olmeprobleeme, millega saaksin j\u00e4rgmisel korral kindlasti muretumalt hakkama. K\u00f5lagu j\u00e4rgnev kli\u0161eelikult, ent lisaks kooliseinte vahel \u00f5pitule olen nii m\u00f5ndagi avastanud elu, enda, s\u00f5prade ja pere rollist. L\u00e4hedased moodustavad olulise turvav\u00f5rgu, mis aitab v\u00e4iksemate ja suuremate murede puhul tasakaalu s\u00e4ilitada. Peresidemete t\u00e4htsuse adumine saabub alles nende puudumisel.<\/p>\n

Millisel teemal kavatsed magistrit\u00f6\u00f6 kirjutada?<\/strong><\/p>\n

Magistrantuuris tuleb enne l\u00f5put\u00f6\u00f6d valida eksperimentaalf\u00fc\u00fcsika semestrit\u00f6\u00f6 ja teoreetilise f\u00fc\u00fcsika seminari vahel. M\u00f5lemad on v\u00e4\u00e4rt v\u00e4hemalt 9 ainepunkti. \u00d5pe on n\u00f5nda korraldatud, et oleks v\u00f5imalik enne l\u00f5put\u00f6\u00f6d erinevate valdkondadega tutvuda v\u00f5i juba valitud t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga l\u00e4hemat tutvust sobitada. Hakkan n\u00e4dala p\u00e4rast semestrit\u00f6\u00f6d tegema seltskonnas, mis eksperimenteerib kvantinformaatika raames \u00fclijuht-kvantbittidega. Ootan seda suure huviga. See, kas teen selles t\u00f6\u00f6r\u00fchmas ka magistrit\u00f6\u00f6, ei ole veel kindel. Huvitavaid teemasid on teisigi.<\/p>\n

Tartu \u00dclikooli \u00f5ppej\u00f5ud Margus Niitsoo viitas hiljutises Postimehe arvamusartiklis, et Eestis ei p\u00e4\u00e4di k\u00f5rgharidus tingimata kvalifitseeritud t\u00f6\u00f6j\u00f5uga: sageli siirdutakse t\u00f6\u00f6le hoopis teisele erialale. Kuidas on lood sinuga, kavatsed sa f\u00fc\u00fcsikale truuks j\u00e4\u00e4da?<\/strong><\/p>\n

Ma arvan, et nii ongi normaalne, et erialasi oskusi rakendatakse teisteski valdkondades. Just see eristab minu silmis kutsek\u00f5rgharidust akadeemilisest haridusest. Aga olen vist k\u00fcll teadust\u00f6\u00f6 poole kaldu. Kujutan ette, et minu t\u00f6\u00f6andjaks saab m\u00f5ni \u00fclikool. Teadusviljelus loob parimad v\u00f5imalused isikliku uudishimu rahuldamiseks kellegi teise ressurssidega.<\/p>\n

\u0160veits toodab pooled maailma k\u00e4ekelladest. Millist marki on sinu uur?<\/strong><\/p>\n

Minu uur on sportimiseks, pole vist \u0160veitsi mark. Aga kas teadsid, et \u0160veitsis toodetakse ka maailma parimaid aatomkellasid?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Johannes Heinsoo omandas f\u00fc\u00fcsika bakalaureusekraadi Tartu \u00dclikoolis. N\u00fc\u00fcd \u00f5pib ta \u0160veitsis ETH Z\u00fcrich-is (Eidgen\u00f6ssische Technische Hochschule Z\u00fcrich) magistrantuuris. ETH Z\u00fcrich on \u00fcks maailma parimaid reaalia\u00fclikoole, mille vilistlaste nimekirja kuulub teiste hulgas Albert Einstein. Sellest, et kellade, maailma v\u00f5imsaima elementaarosakestekiirendiga, heade juustude ning tipp\u00fclikooliga \u0160veits asub tegelikult l\u00e4hemal kui arvata v\u00f5iks, Johannes r\u00e4\u00e4gibki. \u00d5pid ETH Z\u00fcrich-i\u00a0riiklikus […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31730,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[35,26],"tags":[],"class_list":{"0":"post-31728","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"category-persoon","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31728","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31728"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31728\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31730"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31728"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31728"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31728"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}