{"id":31754,"date":"2013-02-19T02:55:22","date_gmt":"2013-02-18T23:55:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31754"},"modified":"2013-02-19T02:56:44","modified_gmt":"2013-02-18T23:56:44","slug":"uued-andmed-venemaale-sadanud-meteoori-suuruse-kohta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31754","title":{"rendered":"Uued andmed Venemaale sadanud meteoori suuruse kohta"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlased andsid \u00fclemaailmse sensorite v\u00f5rgustiku andmete p\u00f5hjal Venemaa kohal atmosf\u00e4\u00e4ris l\u00f5hustunud meteoori suurusele ja kineetilisele energiale uue hinnangu.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_31755\" style=\"width: 360px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/meteor.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-31755\" class=\"size-full wp-image-31755 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/meteor.jpg\" alt=\"\" width=\"350\" height=\"191\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/meteor.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/meteor-300x163.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/meteor-250x136.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 350px) 100vw, 350px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-31755\" class=\"wp-caption-text\">Kaardil on 15. veebruaril 3:20:26  (GMT)  Venemaal T\u0161eljabinski oblastisse kukkunud meteoriidi plahvatuse m\u00f5juraadius. S\u00fcndmus ei ole seotud Maast ohutult m\u00f6\u00f6dunud asteroidiga 2012DA14.<\/p><\/div>\n<p>Esialgselt arvati, et enne atmosf\u00e4\u00e4ri sisenemist oli meteoori l\u00e4bim\u00f5\u00f5t ligikaudu 15 meetrit. Uueks hinnanguks on aga 17 meetrit. Meteoori mass oli enne atmosf\u00e4\u00e4ris l\u00f5hustumist varemarvatud 7000 tonni asemel 10000 tonni. V\u00f5rdluseks on suurima maapinnalt avastatud raudmeteoriidi Hoba l\u00e4bim\u00f5\u00f5t 2,7 m ja mass ligikaudu 60 tonni (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Hoba_meteorite\">siit<\/a>). T\u0161eljabinski meteoori kineetiliseks energiaks arvatakse n\u00fc\u00fcd 500 kilotonni trot\u00fc\u00fclekvivalenti (2,1*10^15 J), mis on Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatompommidest ligikaudu 20 korda v\u00f5imsam. Uus andmestik p\u00e4rineb viielt Maa eri punktides paiknevalt infrahelidetektorilt. Esimene salvestus sooritati T\u0161eljabinskist ligikaudu 6500 kilomeetri kaugusel asuval Alaskal. M\u00f5\u00f5tejaamade andmed n\u00e4itavad, et meteoori atmosf\u00e4\u00e4ri sisenemisest kuni l\u00f5hustumiseni kulus 32,5 sekundit. Infrahelijm\u00f5\u00f5turite andmet\u00f6\u00f6tluse sooritas Kanada Western Ontario \u00dclikooli teadlane Peter Browni.<\/p>\n<p>\u201eSarnase suurusj\u00e4rgu s\u00fcndmusi toimub keskmiselt kord saja aasta jooksul,\u201c \u00fctles NASA NEOP (<em>Near-Earth Object Program<\/em>) programmi eestk\u00f5neleja Paul Chodas. \u201eN\u00f5nda suure tulekera puhul ennustavad mudelid ulatuslikku meteoori lagunemisele j\u00e4rgnevat meteoriidisadu. Antud juhul maandus ilmselt ka suuremaid t\u00fckke.\u201c<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-02-russia-meteor-linked-asteroid-flyby.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased andsid \u00fclemaailmse sensorite v\u00f5rgustiku andmete p\u00f5hjal Venemaa kohal atmosf\u00e4\u00e4ris l\u00f5hustunud meteoori suurusele ja kineetilisele energiale uue hinnangu. Esialgselt arvati, et enne atmosf\u00e4\u00e4ri sisenemist oli meteoori l\u00e4bim\u00f5\u00f5t ligikaudu 15 meetrit. Uueks hinnanguks on aga 17 meetrit. Meteoori mass oli enne atmosf\u00e4\u00e4ris l\u00f5hustumist varemarvatud 7000 tonni asemel 10000 tonni. V\u00f5rdluseks on suurima maapinnalt avastatud raudmeteoriidi Hoba [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31755,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-31754","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31754","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31754"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31754\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31755"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31754"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31754"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31754"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}