{"id":31781,"date":"2013-02-19T20:14:01","date_gmt":"2013-02-19T17:14:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31781"},"modified":"2013-02-19T20:16:27","modified_gmt":"2013-02-19T17:16:27","slug":"uuet-avastused-multiferroidide-fuusikas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31781","title":{"rendered":"Uued avastused multiferroidide f\u00fc\u00fcsikas"},"content":{"rendered":"

Multiferroidide klassi haruldasi materjale iseloomustab \u00fcheaegne elektriline ja magnetiline korrastatus. BiFeO3<\/sub> on \u00fcks enamlevinud toatemperatuurseid multiferroide, mille f\u00fc\u00fcsikalisi omadusi saab valgusega muuta. Selle materjali elektri- ja magnetomaduste optilise koste m\u00f5istmine t\u00e4hendaks uut peat\u00fckki tulevikutehnoloogia kirjutamata raamatus.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Optiliselt ergastatud BiFeO3 v\u00f5restruktuuri m\u00f5\u00f5deti \u00c5ngstr\u00f6mi t\u00e4psusega (10-10 m) aeg-resolutsioon (time resolved) r\u00f6ntgendifraktsiooni meetodil.<\/p><\/div>\n

Fotoergastatud BiFeO3 <\/sub>struktuurimuutuste f\u00fc\u00fcsika oli hiljaaegugi m\u00f5istatuseks. N\u00e4htuse uurimiseks puudusid sobilikud vahendid ja meetodid.<\/p>\n

Argonne<\/em> Advanced Photon Source (APS)<\/em>, Center of Nanoscale Materials (CNM)<\/em>, University of Wisconsin-Madison<\/em>, Cornell University<\/em>, Northwestern University<\/em>, Sandia National Laboratories<\/em> ning \u00a0Kavli Institute at Cornell for Nanoscale Science<\/em>-i teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas aga nanomeetri paksuse kihi BiFeO3 <\/sub>ning valguse interaktsiooni elektroonsed tagamaad. Teadust\u00f6\u00f6 avaldati hiljuti mainekas teadusajakirjas Physical Review Letters<\/em>.<\/p>\n

Valgus p\u00f5hjustab BiFeO3<\/sub>-s fotovoolu, ent v\u00f5ib samas muuta ka materjali aatomstruktuuri. Trioksiidi praktiliste rakenduste otsijaile on huvitavad m\u00f5lemad omadused. \u201eMultiferroidides neeldunud valguse m\u00f5ju f\u00fc\u00fcsika on olnud meie teadusviljeluse \u00fcks keskseid sihte,\u201c \u00fctles artikli kaasautor ning University of Wisconsin-Madison<\/em> professor Paul Evans<\/p>\n

Materjalide s\u00fcvastruktuuri uurimise tehnoloogia arengud v\u00f5imaldasid teadlastel probleemile l\u00e4heneda uue pilguga. BiFeO3 <\/sub>ergastumis- ja relakseerumisj\u00e4rgseid struktuurimuutusi m\u00f5\u00f5deti \u00fclikiire APS<\/em> r\u00f6ntgendifraktsioonseadmega. Sama protsessi elektrond\u00fcnaamika j\u00e4\u00e4dvustati Richard Schalleri juhatusel CNM<\/em>-i \u00fclikiire spektroskoopia laboris.<\/p>\n

\u201eN\u00e4gime, et valgusest tingitud materjali ulatuslik sisepinge h\u00e4\u00e4bus m\u00f5ne miljardiku sekundiga. Osutus, et sama aeg kulus ergastatud elektronide naasmiseks energeetilisse algolekusse,\u201c \u00fctles artikli p\u00f5hiautor Haidan Wen. Seega t\u00f5estasid vaatlused, et multiferroidi struktuurimuutused olid tingitud enamjaolt elektronprotsessidest.<\/p>\n

Kiiremad, energias\u00e4\u00e4stlikumad ning elektrikontaktita andmetalletusseadmed on optiliselt juhitavate multiferroidide \u00fcks v\u00f5imalikke rakendusi. Teadlased usuvad, et uut katsemeetodit saab kasutada teistegi kompleksmaterjalide uurimiseks.<\/p>\n

J\u00e4rgneva viie aasta jooksul planeeritakse \u00fcks APS<\/em> r\u00f6ntgenkiire impulsi kestvuse v\u00e4hendamist kuni 50 kordselt. \u201eNii parandaksime difraktsioonimeetodi lahutusv\u00f5imet veelgi. N\u00e4eksime elektronide ja aatomite liikumist t\u00e4psemalt ning saaksime uurida seniavastamata f\u00fc\u00fcsikat,\u201c \u00fctles \u00fcks artikli autoreist Yuelin Li.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Multiferroidide klassi haruldasi materjale iseloomustab \u00fcheaegne elektriline ja magnetiline korrastatus. BiFeO3 on \u00fcks enamlevinud toatemperatuurseid multiferroide, mille f\u00fc\u00fcsikalisi omadusi saab valgusega muuta. Selle materjali elektri- ja magnetomaduste optilise koste m\u00f5istmine t\u00e4hendaks uut peat\u00fckki tulevikutehnoloogia kirjutamata raamatus. Fotoergastatud BiFeO3 struktuurimuutuste f\u00fc\u00fcsika oli hiljaaegugi m\u00f5istatuseks. N\u00e4htuse uurimiseks puudusid sobilikud vahendid ja meetodid. Argonne Advanced Photon Source (APS), […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31782,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-31781","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31781","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31781"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31781\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31782"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31781"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31781"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31781"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}