{"id":31846,"date":"2013-02-25T12:38:38","date_gmt":"2013-02-25T09:38:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31846"},"modified":"2013-02-25T13:12:13","modified_gmt":"2013-02-25T10:12:13","slug":"mesilaste-kaitsevarav-uus-viis-kaitsmaks-mesilasi-varroalestade-eest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31846","title":{"rendered":"Mesilaste kaitsev\u00e4rav-uus viis kaitsmaks mesilasi varroalestade eest"},"content":{"rendered":"<p><strong>Euroopa meemesilased on ohus: Ameerika ja Euroopa mesinikud on mitu aastat r\u00e4\u00e4kinud massilisest mesilaste h\u00e4vimisest, mille \u00fcheks peamiseks p\u00f5hjuseks on varroalest. Varem on selle parasiidi t\u00f5rjel keskendutud ainult tarusisesele ravile, kuid korjele l\u00e4inud mesilased toovad tagasi p\u00f6\u00f6rdudes j\u00e4lle uued lestadkaasa. Bayeri teadlased on teinud koost\u00f6\u00f6d Frankfurdi \u00fclikooli mesilasteuurijatega, et t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja varroalestade eest kaitsev v\u00e4rav, mille eesm\u00e4rk on taasnakatumist ennetada. See uuenduslik esiuks peaks taru surmava parasiidi eest t\u00f5husalt kaitsma. <\/strong><\/p>\n<p>Elu tarus on v\u00e4ga h\u00e4sti organiseeritud ning t\u00f6\u00f6kad mesilased askeldavad k\u00f5ikjal \u00fcmber mesilasema. T\u00f6\u00f6mesilased levitavad \u00f5ietolmu, puhastavad pesa ja valvavad vastseid v\u00f5i kaitsevad lennuava sissetungivate vaenlaste, nagu n\u00e4iteks vapsikute ja teiste meevaraste eest. Ent varroalest (ingl <em>varroa destructor<\/em>) v\u00e4ldib ranget kontrolli ja lipsab t\u00f6\u00f6mesilaste kehade peal m\u00e4rkamatult sisse, tuues endaga kaasa surmaohu: see pisike pruun arahniid v\u00f5ib h\u00e4vitada terveid mesilaskolooniaid. Justnagu puukki kinnitub see l\u00f5ugade abil mesilase k\u00fclge ja poeb niiviisi vargsi t\u00f6\u00f6kate nektarikorjajate valdustesse. Kord juba sisse p\u00e4\u00e4senud, hakkavad lestad paljunema ja munevad oma munad meek\u00e4rgedesse, kus kasvatatakse uusi mesilasi. 10\u201314 p\u00e4eva p\u00e4rast levivad \u00e4sja valmikuks saanud mesilaste peal \u00fcle kogu mesilaspopulatsiooni ka varroalestade j\u00e4rglased.<\/p>\n<p><strong>Varroalestad kannavad edasi ohtlikke viiruseid ja baktereid <\/strong><\/p>\n<p>Varroalestad kannavad edasi mesilaste tervisele kahjulikke haigusetekitajaid, nagu viirused ja bakterid. See parasiit on viimaste aastate jooksul h\u00e4vitanud terveid Euroopa meemesilaste populatsioone. Ilma inimese sekkumiseta t\u00e4hendaks varroatoosiga nakatumine Euroopa ja Ameerika meemesilastele varem v\u00f5i hiljem kindlat surma. Lood on teised surmavate lestade p\u00e4ritolupiirkonnas Aasias, kus parasiidi ja selle algse peremeeslooma, Euroopa meemesilase (<em>Apis cerana<\/em>) vahel on paljude p\u00f5lvkondade jooksul v\u00e4lja kujunenud tasakaalustatud suhe. Varroalesta ei kohatud Euroopas enne kui alles 1970ndatel ja Ameerikas alates 1980ndatest, kuid sellest ajast saadik on see p\u00f5hjustanud mesilaste massilist surma, kuna Euroopa meemesilasel ei ole parasiidi eest mingit kaitset. See ei olnud suur \u00f5nnetus mitte ainult mesinikele: enamikus riikides on meemesilased selliste saagikultuuride nagu \u00f5unad, raps ja mandlid peamisteks tolmeldajateks. Euroopas peetakse neid seet\u00f5ttu veiste ja sigade j\u00e4rel kolmandaks k\u00f5ige t\u00e4htsamaks kodustatud loomaks.<\/p>\n<p>\u201eKuid see looduse pakutav teenus \u2013 ja koos sellega ka meie toiduvarud \u2013 on ohus, kui varroalestadele k\u00fcllaldaselt t\u00f5rjet ei tehta,\u201d kommenteerib Bayeri loomatervise osakonnas(Bayer\u2019s Animal Health Division) t\u00f6\u00f6tav parasitoloog dr Klemens Krieger. Lesti ei tuntud aga mesilaste ulatusliku h\u00e4vinemise peap\u00f5hjusena aastaid \u00e4ra. Krieger lausub: \u201ePaljud teadlased keskendusid viirusnakkustele v\u00f5i muudele teguritele, n\u00e4iteks pestitsiididele v\u00f5i geneetiliselt muundatud p\u00f5llukultuuridelt saadud \u00f5ietolmule, j\u00e4ttes varroalesta kahjulikku m\u00f5ju t\u00e4helepanuta.\u201d Tema l\u00e4ks teist teed ja m\u00f5tles: \u201eMisp\u00e4rast keskenduda n\u00e4iteks viirustele, kui need ei saa ilma neid kandvate lestadeta mingisugust kahju teha?\u201d<\/p>\n<p>Oberurselis Saksamaal asuva mesilaste uurimiskeskuse nelja-aastase v\u00e4liuuringu k\u00e4igus leiti, et see parasiit ongi probleemi kese: \u201eKui me j\u00e4tkame varroalestat\u00f5rjega, j\u00e4\u00e4b palju rohkem mesilaspopulatsioone ellu,\u201d seletab professor Nikolaus Koeniger, kes oli palju aastaid instituudi direktor; tema ja ta naine on aastak\u00fcmneid varroalesta uurimisele p\u00fchendanud. Nagu see kuulus mesilaseekspertidest paar teab, on k\u00f5ige ohtlikum horisontaalne nakatumine. \u201eEriti just \u00f5itsemisperioodi l\u00f5pus tungivad tervetest kolooniatest p\u00e4rit korjel olevad mesilased mee varastamiseks sisse kolooniatesse, mida on r\u00e4sinud varroatoos. Seal nad nakatuvad ja viivad oma populatsiooni juurde suure hulga lesti kaasa.\u201d Teadlased tahavad seda lestade \u00fclekannet ennetada, kuna \u201eon \u00fclit\u00e4htis, et t\u00f5hus lestat\u00f5rje takistaks uusi kahjureid pidevalt tarusse sisenemast\u201d. Seet\u00f5ttu on nad keskendunud strateegiliselt k\u00f5ige t\u00e4htsamale kohale ning mesilaste instituudi ja Bayeri \u00fchised j\u00f5upingutused on viinud varroalestade eest kaitsva v\u00e4rava loomiseni. See on lennuava juures olev konstruktsioon, millest iga mesilane peab tarust lahkudes v\u00f5i sinna tagasi p\u00f6\u00f6rdudes l\u00e4bi ronima. Esmapilgul ei n\u00e4e see kuidagi eriline v\u00e4lja: lihtsalt \u00fcks plastriba koos aukudega, mille kaudu mesilased sisse ja v\u00e4lja lendavad.<\/p>\n<p><strong>Inspiratsioon kasside ja koerte puugikaelarihmadest<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_31855\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/Bees-1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-31855\" class=\"size-medium wp-image-31855\" title=\"Bienenv\u00c3\u00b6lker\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/Bees-1-300x196.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"196\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/Bees-1-300x196.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/Bees-1-250x164.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/Bees-1.jpg 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-31855\" class=\"wp-caption-text\">Pilt 1. Plastribast v\u00e4rav asub tarusse sisenemise teel ja on kaetud kemikaalidega. <\/p><\/div>\n<p>Ainult l\u00e4hem vaatlemine n\u00e4itab selle uuenduse tohutut kasu. Plastriba on kaetud kemikaalidega. Kui mesilane v\u00e4ravast l\u00e4bi l\u00e4heb, puudutab ta selle \u00e4\u00e4rt, mis kannab lestam\u00fcrgi (akaritsiidi) mesilase kehale ja tapab k\u00f5ik lestad, mida mesilane endaga kaasas kannab [Pilt 1]. M\u00fcrk peab pidevalt riba pealispinnal olemas olema, et kaitset j\u00e4tkuks mitmeks n\u00e4dalaks \u2013 just see osutus suurimaks tehniliseks proovikiviks. Lahendus leiti siis, kui Bayeri teadlastele meenus \u00fcks varasem projekt: koertele ja kassidele m\u00f5eldud kirbu- ja puugikaelarihm Seresto\u2122.<\/p>\n<p>See uuenduslik kaelarihm oli Bayer HealthCare\u2019i loomatervise osakonna, Bayer MaterialScience\u2019i ja Bayer CropScience\u2019i teadlaste \u00fchise ettev\u00f5tmise tulemus. Nad kasutasid \u00fcht v\u00e4ikest f\u00fc\u00fcsikatrikki: \u201eToimeaine molekulid liiguvad plastmaatriksi pol\u00fcmeeriahelate vahel. Need p\u00fc\u00fcavad alati kaelarihma ja loomakarva kontsentratsioonide vahet tasakaalu viia ning t\u00f5usevad seega pinnale. Kui osa toimeainest eemaldatakse, siis t\u00e4itub rihm automaatselt uuesti,\u201d selgitab Krieger p\u00f5him\u00f5tet. Teadlased kasutavad n\u00fc\u00fcd sama s\u00fcsteemi mesilaste kaitsmiseks: \u201eAkaritsiid on kinnistunud plasti sisse. Kui osa sellest kandub mesilase jalgadele v\u00f5i karvadele, vabastatakse ribast automaatselt uusi varusid, et tasakaalustada plastmaatriksi ja pealispinna kontsentratsioonide vahet,\u201d seletab ta. See t\u00e4hendab, et seadme t\u00f5husus s\u00e4ilib raviks vajaminevate n\u00e4dalate ajal t\u00e4ielikult. Samal ajal pole kemikaali kogus kunagi suurem kui vaja.<\/p>\n<p>Teadlased j\u00e4tkavad lestam\u00fcrgi koostise ja vabanemism\u00e4\u00e4ra peensuste lihvimist. V\u00e4liuuringutel katsetatakse mesilaspopulatsioonide peal kahte Bayeri ainet mitmesugustes kontsentratsioonides. Gudrun Koenigeri s\u00f5nul n\u00e4itavad senised tulemused, et \u201emesilased on taasnakatumise eest t\u00e4ielikult kaitstud ja t\u00e4heldatud pole mitte \u00fchtegi k\u00f5rvalm\u00f5ju\u201d. Mesilaseeksperdid on kontrollinud ka mees ja vahas olevaid j\u00e4\u00e4ke. Kriegeri s\u00f5nul \u201eon anal\u00fc\u00fctikud t\u00f6\u00f6s oma seadmetest ja meetoditest viimast v\u00f5tnud.\u201d T\u00e4pne koostis ei ole aga lestade ligip\u00e4\u00e4su t\u00f5elisel takistamisel ainuke t\u00e4htis tegur.<\/p>\n<p><strong>T\u00f5elise kaitse jaoks on \u00fclimalt t\u00e4htis integreeritud l\u00e4henemine t\u00f5rjele<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_31877\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/Picture1.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-31877\" class=\"size-medium wp-image-31877\" title=\"Picture1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/Picture1-300x165.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"165\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/Picture1-300x165.png 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/Picture1-250x137.png 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/Picture1.png 449w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-31877\" class=\"wp-caption-text\">Pilt 2. Kaitsev\u00e4rav kaitse mesilasi lestade eest. Allikas<\/p><\/div>\n<p>Hoolikalt tuleb kaaluda ka v\u00e4rava kuju: \u201eMe ehitame mesilastarule t\u00f5ket, kuid see ei tohi h\u00e4irida taru ventilatsiooni ega l\u00e4bik\u00e4idavust,\u201d kommenteerib Nikolaus Koeniger. Siiski peab see lestat\u00f5rjeks piisavalt kemikaale vabastama. Teadlased teevad sarikatseid, et leida just see \u00f5ige habras tasakaal kuju, teostuse ja funktsiooni vahel, n\u00e4iteks mitmesuguseid augusuurusi ja kaugusi proovides [Pilt 2]. Tagamaks Euroopa meemesilastele v\u00f5imalus j\u00e4tkata tulevikus oma elut\u00e4htsat tolmeldamist\u00f6\u00f6d, saavad mesinikud paigaldada selle uuendusliku, mesilaskolooniaid parasiitide eest kaitsva v\u00e4rava hilissuvel, enne kui mesilased lendamise l\u00f5petavad ning talveunne j\u00e4\u00e4vad. Siis ilmuvad v\u00e4lja kauemat aega elavad talvemesilased, kes tagavad selle, et koloonia talve \u00fcle elab. \u201eMe oleme viimastel aastak\u00fcmnetel \u00f5ppinud, et mitte \u00fckski relv omap\u00e4i pole lestat\u00f5rjel t\u00f5hus. Meil on selle jaoks vaja integreeritud l\u00e4henemist,\u201d kommenteerib Gudrun Koeniger. Mesilaste kaitsev\u00e4rav peaks integreeritud l\u00e4henemises olulise l\u00fcnga t\u00e4itma.<\/p>\n<p>Allikas: http:\/\/www.research.bayer.com\/en\/varroa-mite.aspx<\/p>\n<p>Bayer MaterialScience kuulub Bayer Group kontserni, <a href=\"http:\/\/www.materialscience.bayer.com\/\">www.bayermaterialscience.com<\/a>.<\/p>\n<p>Uudise edastas Eike Kingsepp, e-post: eike.kingsepp@bayer.com<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Euroopa meemesilased on ohus: Ameerika ja Euroopa mesinikud on mitu aastat r\u00e4\u00e4kinud massilisest mesilaste h\u00e4vimisest, mille \u00fcheks peamiseks p\u00f5hjuseks on varroalest. Varem on selle parasiidi t\u00f5rjel keskendutud ainult tarusisesele ravile, kuid korjele l\u00e4inud mesilased toovad tagasi p\u00f6\u00f6rdudes j\u00e4lle uued lestadkaasa. Bayeri teadlased on teinud koost\u00f6\u00f6d Frankfurdi \u00fclikooli mesilasteuurijatega, et t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja varroalestade eest kaitsev v\u00e4rav, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":27,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[19,16],"tags":[112],"class_list":{"0":"post-31846","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudised-eesti-asi","7":"category-teadusuudis","8":"tag-biofuusika","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31846","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/27"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31846"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31846\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31846"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31846"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31846"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}