{"id":31898,"date":"2013-02-27T17:20:31","date_gmt":"2013-02-27T14:20:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31898"},"modified":"2013-02-27T17:51:30","modified_gmt":"2013-02-27T14:51:30","slug":"teadlased-naitasid-maaramatuseprintsiibi-kehtivust-makrotasandil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31898","title":{"rendered":"Teadlased n\u00e4itasid m\u00e4\u00e4ramatuseprintsiibi kehtivust makrotasandil"},"content":{"rendered":"<p><strong>Colorado \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikutel \u00f5nnestus n\u00e4idata kvantmehaanika \u00fche aluspostulaadi, Heisenbergi m\u00e4\u00e4ramatuseprintsiibi, kehtivust ka makrotasandil. Teadusjakirjas Nature avaldatud artiklis kirjeldas t\u00f6\u00f6r\u00fchm footonitega kiiritatud v\u00e4ikese trummi asukoha ja impulsi \u00fcheaegse m\u00f5\u00f5tmise v\u00f5imatust.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_31899\" style=\"width: 230px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/heisenberg.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-31899\" class=\"size-full wp-image-31899\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/heisenberg.jpg\" alt=\"\" width=\"220\" height=\"349\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/heisenberg.jpg 220w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/heisenberg-189x300.jpg 189w\" sizes=\"auto, (max-width: 220px) 100vw, 220px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-31899\" class=\"wp-caption-text\">Werner Heisenberg (allikas: Wikipedia)<\/p><\/div>\n<p>Saksa f\u00fc\u00fcsik Heisenberg v\u00e4itis aastal 1927, et objekti asukohta ning liikumishulka on v\u00f5imatu samaaegselt m\u00f5\u00f5ta. Ta t\u00f5i n\u00e4ite: elektroni oleks mikroskoobiga vaatlemiseks eelnevalt vaja valgustada. Valgusvihu footonid annaksid aga elektronile v\u00e4ikese kiirenduse: vaatlus segaks vaatlust. Praeguseni on printsiipi katseliselt n\u00e4idatud vaid mikroosakestel, sest mitmete muutujate t\u00f5ttu oleks suuremate objektide puhul katse sooritamine v\u00e4hetulus. Colorado \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm t\u00f5estas, et see ei pruugi tingimata nii olla.<\/p>\n<p>Thomas Purdy eestvedamisel valmistas t\u00f6\u00f6r\u00fchm r\u00e4nist 0,5 mm k\u00fcljepikkusega ruudukujulise trummiraami, millele venitati r\u00e4ninitriidist nahk. Trumm asetati vaakumkeskkonda kahe v\u00e4ikse peegli vahele, misj\u00e4rel jahutati t\u00f6\u00f6keskkond soojusm\u00fcra v\u00e4hendamiseks temperatuurini 4 K. Trummi pihta sihiti laserimpulss. Footondetektoritega m\u00f5\u00f5deti kahe peeglikese vahel pendeldavate ning \u00f5hukest trumminahka l\u00e4bivate footonite energiat. Mida enam footoneid trummile impulssi \u00fcle kandis, seda suuremad olid raskused \u00fcheaegselt trummi koordinaati ning liikumishulka m\u00e4\u00e4rata. Sellega n\u00e4idati, et Heisenbergi t\u00f5en\u00e4osusprintsiipi kehtib, mitte \u00fcllatuslikult, ka makrotasandil.<\/p>\n<p>Eksperimendiga on kavas l\u00e4htestada Washingtoni ja Louisiana osariikide teadlaste ehitatavat gravitatsioonilainete detektorit. Relatiivsusteooria kohaselt peaks gravitatsioonilained kahe ruumipuntki vahel p\u00f5hjustama nihkeh\u00e4lbe.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Colorado \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikutel \u00f5nnestus n\u00e4idata kvantmehaanika \u00fche aluspostulaadi, Heisenbergi m\u00e4\u00e4ramatuseprintsiibi, kehtivust ka makrotasandil. Teadusjakirjas Nature avaldatud artiklis kirjeldas t\u00f6\u00f6r\u00fchm footonitega kiiritatud v\u00e4ikese trummi asukoha ja impulsi \u00fcheaegse m\u00f5\u00f5tmise v\u00f5imatust. Saksa f\u00fc\u00fcsik Heisenberg v\u00e4itis aastal 1927, et objekti asukohta ning liikumishulka on v\u00f5imatu samaaegselt m\u00f5\u00f5ta. Ta t\u00f5i n\u00e4ite: elektroni oleks mikroskoobiga vaatlemiseks eelnevalt vaja valgustada. Valgusvihu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31899,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[147],"class_list":{"0":"post-31898","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-nanotehnoloogia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31898","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31898"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31898\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31899"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31898"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31898"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31898"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}