{"id":31911,"date":"2013-02-28T09:21:50","date_gmt":"2013-02-28T06:21:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31911"},"modified":"2015-02-05T23:38:13","modified_gmt":"2015-02-05T20:38:13","slug":"kuulaagrite-mehaanika-uued-nuansid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31911","title":{"rendered":"Kuullaagrite mehaanika uued n\u00fcansid"},"content":{"rendered":"

Nuno Araujo juhitud ETH Z\u00fcrichi f\u00fc\u00fcsikute t\u00f6\u00f6r\u00fchm arendas mehaanilistes s\u00fcsteemides h\u00f5\u00f5rdumist v\u00e4hendavate veerelaagrite parendmiseks uue meetodi. Arvutisimulatsioonist selgus, et mehaanilisest h\u00e4iritusest taastub k\u00f5ige paremini laager, mille iga \u00fcksiku veereva osa l\u00e4bim\u00f5\u00f5t ja mass on proportsionaalsed.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Veerelaagri erivariant: kuullaager (allikas: Wikipedia)<\/p><\/div>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma kirjutatud matemaatiline mudel uuris kaht tasandis paiknevat ketaslaagrit, mille vahele oli pikitud v\u00e4iksemaid veerekettaid. Libisemise v\u00e4ltimiseks omistati igale puutuvale laagri kettale v\u00f5rdne vastassuunaline tangentsiaalkiirus.<\/p>\n

Leiti, et ketaste s\u00fcsteem toimis v\u00e4liste h\u00e4irituste suhtes s\u00fcnkroniseeritud ostsillaatorite v\u00f5rgustikuna. V\u00f5nkumine osutus stabiilseks juhul, kui iga ketta l\u00e4bim\u00f5\u00f5t ja massi olid proportsionaalsed.<\/p>\n

Lisaks t\u00f5estas uurimus varasemaid h\u00fcpoteese, mille kohaselt on s\u00fcnkroniseeritud laagers\u00fcsteem stabiilseim siis, kui selle osade vahelise interaktsiooni tugevus on p\u00f6\u00f6rdv\u00f5rdeline iga ostsillaatori (ketta) puutujate arvuga. T\u00f6\u00f6r\u00fchma mudelis oli suurematel ketastel\u00a0s\u00f5ltumata enamast puutepunktide hulgast \u00a0inertsuse t\u00f5ttu naabritega v\u00e4iksem interaktsioon.<\/p>\n

Mudeli osiste vahel \u00fchtlaselt jaotatud mehaaniliste pingete ning t\u00f6\u00f6 uurimine v\u00f5imaldas \u00fchtlasi optimeerida veereosiste puutepunktide arvu ning vaheketaste inertsi arvutamise funktsioonid.<\/p>\n

Eelnenud uurimused on n\u00e4idanud, et kahem\u00f5\u00f5tmelised laagritopoloogiad (nt. ETH mudel) v\u00f5imendavad ostsillaatorite s\u00fcnkronisatsiooni. Arvatakse, et v\u00e4ikseid ja suuri veereosiseid \u00fchildavate laagrite f\u00fc\u00fcsika \u00a0suudab seletada tektooniliste plaatide vahelisi seismilisi nullpunkte. V\u00e4ikesed laamadevahelised maav\u00e4rinavabad t\u00fchimikud v\u00f5ivad k\u00e4ituda h\u00f5\u00f5ret v\u00e4hendavate laagritena.<\/p>\n

Z\u00fcrichi t\u00f6\u00f6r\u00fchma teadlased loodavad, et nende t\u00f6\u00f6d saab tulevikus kasutada paremate ja vastupidavamate laagers\u00fcsteemide valmistamiseks. ETH t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige Hans Herrmann arvab, et laagrite masside ning l\u00e4bim\u00f5\u00f5tude suhte h\u00e4\u00e4lestamine v\u00e4hendaks veerelaagrite kulumist.<\/p>\n

Mudelit saaks kasutada ka n\u00e4rviv\u00f5rgustike ning tehniliste infrastruktuuride kirjeldamiseks: Herrmanni arvates koguni \u00fclemaailmse internetiliikluse paremaks m\u00f5istmiseks.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nuno Araujo juhitud ETH Z\u00fcrichi f\u00fc\u00fcsikute t\u00f6\u00f6r\u00fchm arendas mehaanilistes s\u00fcsteemides h\u00f5\u00f5rdumist v\u00e4hendavate veerelaagrite parendmiseks uue meetodi. Arvutisimulatsioonist selgus, et mehaanilisest h\u00e4iritusest taastub k\u00f5ige paremini laager, mille iga \u00fcksiku veereva osa l\u00e4bim\u00f5\u00f5t ja mass on proportsionaalsed. T\u00f6\u00f6r\u00fchma kirjutatud matemaatiline mudel uuris kaht tasandis paiknevat ketaslaagrit, mille vahele oli pikitud v\u00e4iksemaid veerekettaid. Libisemise v\u00e4ltimiseks omistati igale puutuvale […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31913,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31],"tags":[],"class_list":{"0":"post-31911","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31911","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31911"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31911\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31913"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31911"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31911"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31911"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}