{"id":31955,"date":"2013-02-28T19:42:55","date_gmt":"2013-02-28T16:42:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31955"},"modified":"2013-02-28T20:40:05","modified_gmt":"2013-02-28T17:40:05","slug":"lookkraatrid-kui-elu-allikad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31955","title":{"rendered":"L\u00f6\u00f6kkraatrid kui elu allikad"},"content":{"rendered":"<p><strong>L\u00e4\u00e4ne-Austraalia \u00dclikooli (<em>University of Western <\/em>Australia) teadlaste h\u00fcpoteesi kohaselt m\u00e4ngisid Maa elutekkes ning evolutsioonis olulist rolli ka suhteliselt v\u00e4ikesed meteoriidi l\u00f6\u00f6kkraatrid.<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/impactcrater.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-full wp-image-31956\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/impactcrater.jpg\" alt=\"\" width=\"200\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/impactcrater.jpg 200w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/impactcrater-150x150.jpg 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 200px) 100vw, 200px\" \/><\/a>\u00dclikooli geoloogi Martin Schmeideri s\u00f5nul n\u00e4itas nende uurimust\u00f6\u00f6, et varastest meteoriigil\u00f6\u00f6kidest p\u00f5hjustatud soojuse hajumiseks kulus tuhandeid aastaid. Jahtuv l\u00f6\u00f6kkraatri keskkond oli mikroobse elu alalhoidmiseks ideaalne.<\/p>\n<p>Dr. Schmieder ning kaasautor Dr. Fred Jourdan on \u00fclehelikiirusel Maad p\u00f5rutanud asteroidide ning komeetide l\u00f6\u00f6kkraatrite mineraalkoostise m\u00f5istmise asjatundjad.<\/p>\n<p>\u201eUurisime 76 miljoni aasta vanuse Soome Lappaj\u00e4rvi 23 km l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga kraatri l\u00f6\u00f6k-veeldunud kivimeid. Tulemused olid \u00fcllatavad,\u201c \u00fctles Schmeider.<\/p>\n<p>L\u00f6\u00f6kide temperatuurid v\u00f5ivad ulatuda tuhandete kraadideni Celsiuse j\u00e4rgi. Sellise kuumuse k\u00e4es kivimid sulavad. M\u00f5\u00f5duka suurusega l\u00f6\u00f6kkraatrid, mille l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on alla 30 km, moodustavad Maa ja teiste P\u00e4ikses\u00fcsteemi kraatrite koguarvust enamuse. Palja silmaga Kuu pinnal n\u00e4htavad hiigelkraatrid on pigem v\u00e4hemuses.<\/p>\n<p>Varasemad arvutisimulatsioonid pakkusid, et kraatrite jahtumine v\u00f5ttis v\u00e4hem aega, ligikaudu 10000 aastat. Schmieder ning Jourdan kasutasid kivimite anal\u00fc\u00fcsiks praktilisemat argoon-argoon dateerimise meetodit, mis p\u00f5hineb kaaliumi radioaktiivsel lagunemisel argooniks.<\/p>\n<p>\u201eMeie uus andmevoog n\u00e4itab, et Lappaj\u00e4rvi kraater jahtus oodatust oluliselt kauem, v\u00e4hemalt paarsada tuhat aastat, v\u00f5ib-olla isegi miljoneid aastaid,\u201c \u00fctles Jourdan. \u201eJahtuvad l\u00f6\u00f6kkraatrid on looduslikud soojad laboratooriumid, milles liiguvad h\u00fcdrotermaalsed vedelikvood. Arvame, et nendes on mikrobioloogilise elu tekkeks ning arenguks optimaalsed tingimused. Kraatrites v\u00f5isidki enam kui kaks miljardit aastat tagasi esimesed Maa eluvormid tekkida.\u201c<\/p>\n<p>Seni asub 185-st Maal avastatud l\u00f6\u00f6kkraatrist 29 Austraalias, ent uusi taevakehaj\u00e4lgi avastatakse pea iga aasta.<\/p>\n<p>\u201eEt Maad tabanud asteroide seostatakse enamasti h\u00e4vinguga, on selge. Ent otsekui trikster on need kosmosekehad ka elu puhkemise v\u00f5imendajad. Hea n\u00e4ide on Chicxulubi hiigelp\u00f5rutus, mis p\u00f5hjustas dinosauruste v\u00e4ljasuremise ning \u00e4estas Maa imetajate v\u00f5iduk\u00e4iguks,\u201c lisas Jourdan.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchm usub, et 500 miljoni aasta vanune suur L\u00f5una-Austraalia Acramani kraater omas Neoproterosoikumi ajastu esimestele hulkraksete organismidele suurt evolutsioonilise mitmekesistumise m\u00f5ju.<\/p>\n<p>Schmieder ja Jourdan uurivad valitsuse rahastatud globaalset uurimusprojekti arvukatel maapealsetel l\u00f6\u00f6kkraatritel, milledest asuvad Austraalias vaid osad.<\/p>\n<p>\u201eSuured meteoriidil\u00f6\u00f6gid on p\u00f5nevad geoloogilised s\u00fcndmused. Peagi saame v\u00f5imaluse uurida teistegi kontinentide l\u00f6\u00f6kkraatreid, et avastada nende geoloogiline vanus ning v\u00f5imalik roll Maa, ning vahest isegi Marsi elu ajaloos,\u201c l\u00f5petas Schmieder.<\/p>\n<p>Allikas:\u00a0<a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-02-impact-craters-cradles-life.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>L\u00e4\u00e4ne-Austraalia \u00dclikooli (University of Western Australia) teadlaste h\u00fcpoteesi kohaselt m\u00e4ngisid Maa elutekkes ning evolutsioonis olulist rolli ka suhteliselt v\u00e4ikesed meteoriidi l\u00f6\u00f6kkraatrid. \u00dclikooli geoloogi Martin Schmeideri s\u00f5nul n\u00e4itas nende uurimust\u00f6\u00f6, et varastest meteoriigil\u00f6\u00f6kidest p\u00f5hjustatud soojuse hajumiseks kulus tuhandeid aastaid. Jahtuv l\u00f6\u00f6kkraatri keskkond oli mikroobse elu alalhoidmiseks ideaalne. Dr. Schmieder ning kaasautor Dr. Fred Jourdan on \u00fclehelikiirusel [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":31956,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-31955","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31955","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31955"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31955\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/31956"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31955"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31955"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31955"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}