{"id":31986,"date":"2013-03-01T05:45:37","date_gmt":"2013-03-01T02:45:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=31986"},"modified":"2013-03-01T05:48:42","modified_gmt":"2013-03-01T02:48:42","slug":"ameerikla-teadlased-tekitasid-korgemasse-atmosfaarikihti-plasmapilve","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=31986","title":{"rendered":"Ameerikla teadlased tekitasid k\u00f5rgemasse atmosf\u00e4\u00e4rikihti plasmapilve"},"content":{"rendered":"

Ameerika Merev\u00e4gede Laboratooriumi ning Alaska HAARP (Active Auroral Research program<\/em>) teadust\u00f6\u00f6tajad tekitasid edukalt Maa k\u00f5rgemas atmosf\u00e4\u00e4rikihis suure tihedusega plasmapilve.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Joonisel on n\u00e4ha plasmapilve ajalist arengut.<\/p><\/div>\n

\u201eOleme plasmapilvi loonud varemgi, ent need on kestnud k\u00f5ige rohkem k\u00fcmme minutit. N\u00fc\u00fcdne katse p\u00e4\u00e4dis tunniajase HAARP tehnikapargi signaalidega alal hoitud plasmapilvega. Pilv kadus alles p\u00e4rast HAARP signaali v\u00e4ljal\u00fclitamist,\u201c kirjeldas s\u00fcndmust t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige Ph.D. Paul Bernhardt.<\/p>\n

K\u00f5rgemate atmosf\u00e4\u00e4rikihtide gaaslahendusprogramm viidi l\u00e4bi Ameerika DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency<\/em>) projekti raames, mille eesm\u00e4rk on uurida ionosf\u00e4\u00e4ri n\u00e4htusi ning nende m\u00f5ju kommunikatsioonis\u00fcsteemidele ja kosmoseilmale.<\/p>\n

3,6 MW (106<\/sup> W) k\u00f5rgsagedusliku HAARP saatjaga tekitatud plasmapilvesid soovitakse rakendada kunstlike signaalipeegelditena 50 km allpool ionosf\u00e4\u00e4ri, millelt tavaliselt kaugraadiosignaale peegeldatakse. Plasmapallidelt kavatsetakse peegeldada k\u00f5rgsagedusega radari- ja kommunikatsioonisignaale.<\/p>\n

Varemalt loodud plasmapilvede tihedus oli keskmiselt 4 x 105 <\/sup>elektroni kuupsentimeetri kohta. Siis toimus edastus raadiosignaali tekitava elektronts\u00fcklotroni omasageduse teise, kolmanda ning neljanda harmooniku sagedusel, ehk ligikaudu 1,44 MHz (106<\/sup> Hz). Sama sagedusega liiguvad Maa magnetv\u00e4lja \u00fcmber l\u00f5ksustunud elektronid.<\/p>\n

Rekordkestvusega plasmapilve tihedus oli 9 x 105<\/sup> elektroni kuupsentimeetri kohta. Sagedusalana kasutati elektronts\u00fcklotroni omasageduse kuuendat harmoonikut.<\/p>\n

Optilise spektriosa pildid n\u00e4itavad, et tehislikud plasmakerad on turbulentsed ning d\u00fcnaamiliselt muutuva tihedusega struktuurid. Arvatakse, et plasmalainete tekkep\u00f5hjus on HAARP signaali elektrostaatilised lained, mis kiirendavad elektrone n\u00f5nda, et need suudavad ligikaudu 170 km k\u00f5rgusel olevat h\u00f5redat gaasi ioniseerida.<\/p>\n

Plasmapilvesid uuriti raadio-kajalokatsiooni, tagasihaju, UHF (Ultrahigh Frequency<\/em>) radari tagasihaju ning optiliste s\u00fcsteemidega. Maalt sooritatud stimuleeritud elektromagnetemissiooni m\u00f5\u00f5tmised andsid andmeid elektrone kiirendavate elektrostaatiliste lainete amplituudi ning sageduse kohta.<\/p>\n

Edasi plaanitakse luua veelgi tihedamaid ning stabiilsemaid plasmapilvi. Raadioamat\u00f6\u00f6ridele on igatahes oodata uut ja p\u00f5nevat m\u00e4ngumaad.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika Merev\u00e4gede Laboratooriumi ning Alaska HAARP (Active Auroral Research program) teadust\u00f6\u00f6tajad tekitasid edukalt Maa k\u00f5rgemas atmosf\u00e4\u00e4rikihis suure tihedusega plasmapilve. \u201eOleme plasmapilvi loonud varemgi, ent need on kestnud k\u00f5ige rohkem k\u00fcmme minutit. N\u00fc\u00fcdne katse p\u00e4\u00e4dis tunniajase HAARP tehnikapargi signaalidega alal hoitud plasmapilvega. Pilv kadus alles p\u00e4rast HAARP signaali v\u00e4ljal\u00fclitamist,\u201c kirjeldas s\u00fcndmust t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige Ph.D. Paul Bernhardt. […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-31986","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-ilmaruum","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31986","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=31986"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/31986\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=31986"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=31986"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=31986"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}