{"id":32048,"date":"2013-03-07T22:28:07","date_gmt":"2013-03-07T19:28:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=32048"},"modified":"2013-03-07T22:28:07","modified_gmt":"2013-03-07T19:28:07","slug":"valmistati-uutmoodi-valgusdioodid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=32048","title":{"rendered":"Valmistati uutmoodi valgusdioodid"},"content":{"rendered":"

Karlsruhe Tehnoloogiainstituudi (KarlsruherInstitut f\u00fcr Technologie<\/em>, KIT<\/em>) ja Toronto \u00dclikooli teadlased valmistasid hea valgussaagisega, raskemetallivabad ning laia v\u00e4rvispektriga nanokristall-valgusdioodid. Keemikutest, materjaliteadlastest ja optoelektroonika ekspertidest koosnev t\u00f6\u00f6r\u00fchm avaldas tehtut kajastava artikli teadusajakirjas Nano Letters<\/em>.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Vedelik-t\u00f6\u00f6deldud r\u00e4nist valgusdioodid<\/p><\/div>\n

Varem arvati, et fotogalvaaniliste seadmete ja mikroelektroonika t\u00f6\u00f6stust trooniv r\u00e4ni valgusdioodide valmistamiseks ei sobi. R\u00e4ni-nanokristallide f\u00fc\u00fcsika on aga lubavam: KIT professoritel Uli Lemmeril ning Annie K. Powellil \u00f5nnestus koost\u00f6\u00f6s Toronto \u00dclikooli professor Geoffrey A. Oziniga valmistada k\u00f5rge efektiivsusega r\u00e4ni-nanokristall-diood.<\/p>\n

R\u00e4ni-valgusdioodide valgusspekter on pikka aega olnud piiratud punase ja infrapunase spektriosaga.\u201eMitmev\u00e4rviliste r\u00e4nidioodide kontrollitud tootmine p\u00f5hineb t\u00e4iesti uuel tehnoloogial,\u201c seletas KIT teadlane Florian Maier-Flaig. Dioodide eriv\u00e4rvilisus saavutatakse eri suurusega nanoterade sorteerimisega. Lisaks on vajalik nende vaheline kaugus t\u00e4pselt arvestada. \u201eMeie valgusdioodide \u00fcheks tugevaks k\u00fcljeks on \u00fcllatavalt hea pikaajaline t\u00f6\u00f6stabiilsus,\u201c lisas Maier. Eba\u00fchtlastest v\u00f5i liiga suurtest r\u00e4niosakestest tingitud dioodisisesed l\u00fchised on pea v\u00e4listatud. Uut t\u00fc\u00fcpi r\u00e4nidioodide valgussaagis on t\u00e4nu Karlsruhe teadlaste t\u00f6\u00f6le \u00fcks paremaid.<\/p>\n

Karlsruhe ning Toronto teadlaste teene on ka dioodi valguskiirguse voo homogeniseerimine. N\u00f5nda heade dioodie valmistamise p\u00e4devus on vaid \u00fcksikutel teadusr\u00fchmadel. \u201eVedelik-t\u00f6\u00f6deldud r\u00e4ni-dioodidega (liquid processed SiLED<\/em>) saab tulevikus odavalt katta suuri pindasid. Nanoosakeste maailm on peatselt sisenemas kaardistamata teadusterritooriumile. Ilmselt tuleb nii m\u00f5nigi pooljuhte kirjeldav raamat uuesti kirjutada,\u201c \u00fctles KIT teadlane Geoffrey A. Ozin.<\/p>\n

Erinevalt kaadmiumseleniidi, kaadmiumsulfiidi ning pliisulfiidi sisaldusega dioodidest ei sisalda KIT t\u00f6\u00f6r\u00fchma tehnoloogia raskemetalle. R\u00e4ni on ka laialt laialt levinud ning seet\u00f5ttu odav.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Karlsruhe Tehnoloogiainstituudi (KarlsruherInstitut f\u00fcr Technologie, KIT) ja Toronto \u00dclikooli teadlased valmistasid hea valgussaagisega, raskemetallivabad ning laia v\u00e4rvispektriga nanokristall-valgusdioodid. Keemikutest, materjaliteadlastest ja optoelektroonika ekspertidest koosnev t\u00f6\u00f6r\u00fchm avaldas tehtut kajastava artikli teadusajakirjas Nano Letters. Varem arvati, et fotogalvaaniliste seadmete ja mikroelektroonika t\u00f6\u00f6stust trooniv r\u00e4ni valgusdioodide valmistamiseks ei sobi. R\u00e4ni-nanokristallide f\u00fc\u00fcsika on aga lubavam: KIT professoritel Uli Lemmeril […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":32049,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[147],"class_list":{"0":"post-32048","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-nanotehnoloogia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32048","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=32048"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32048\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/32049"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=32048"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=32048"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=32048"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}