{"id":32120,"date":"2013-03-13T19:52:36","date_gmt":"2013-03-13T16:52:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=32120"},"modified":"2013-03-13T20:17:37","modified_gmt":"2013-03-13T17:17:37","slug":"astronoomid-viisid-labi-esimese-tahesusteemi-kaugseire","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=32120","title":{"rendered":"Astronoomid sooritasid erakordse t\u00e4hes\u00fcsteemi kaugseire"},"content":{"rendered":"

Uus tehnoloogia v\u00f5imaldas astronoomidel sooritada haruldaste eksoplaneetide kaugseire. Projekt 1640 raames kasutatud riist- ja tarkvaraga salvestasid teadlased Maast 128 valgusaasta kaugusel oleva t\u00e4hes\u00fcsteemi planeetide keemilised spektrid. Planeetide kirjeldus avaldatakse teadusajakirjas The Astrophysical Journal<\/em>.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Keskse t\u00e4he HR 8799 valgus on optiliselt summutatud, selle j\u00e4\u00e4gid aga eemaldati digitaalselt. T\u00e4ht paikneb kujutise keskosa mustas alas. T\u00e4hed b kuni e markeerivad planeete. Optilise spektriosa 30 eri lainepikkuse komposiitkujutis on pildistatud 1.25 tunnise s\u00e4riga vahemikus 14. - 15. juuni 2012. Projekti koodnimi on 1640.<\/p><\/div>\n

\u201e\u00d6eldakse, et pilt k\u00f5neleb tuhat s\u00f5na. Julgen v\u00e4ita, et spektripilt r\u00e4\u00e4gib tuhandeid kordi rohkem,\u201c \u00fctles Ameerika Looduloosmuuseumi (American Museum of Natural History<\/em>) juhataja ning artikli p\u00f5hiautor Ben R. Oppenheimer.<\/p>\n

Vaatlused sooritati Kalifornia Palomar Observatooriumis. Projekti on kaasatud hulgaliselt Ameerika teadusasutusi, muuhulgas Caltech ja NASA.<\/p>\n

HR 8799 t\u00e4hes\u00fcsteemi on varemgi uuritud, ent vaid s\u00fcsteemi kaugemat planeeti. Ulatuslikumat pilguheidet takistas spektromeetreid pimestav ere valgus. Spektroskoobiga saab uuritava valguse komponentideks jagada. \u00dcks lihtsamaid spektroskoope on klaasprisma, mis avaldab valge valguse v\u00e4rvilise olemuse. Et igal kemikaalil, n\u00e4iteks s\u00fcsinikdioksiidil, metaanil ja veel, on iseloomulikud spektrijooned, saab meetodiga m\u00e4\u00e4rata planeedi atmosf\u00e4\u00e4ri koostise. Sellest saab omakorda teha j\u00e4reldusi planeedi pinnal toimuva kohta.<\/p>\n

[vsw id=”o9R2NPKVICQ” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”]<\/p>\n

Video on v\u00e4ljav\u00f5te Haydeni Planetaariumis tehtud ulatuslikuimast ning t\u00e4pseimast kolmem\u00f5\u00f5tmelisest Universumi kaardist. Video kuvab teisigi teadaolevaid eksoplaneetide s\u00fcsteeme (nende \u00fcmber on joonistatud sinised ringid). J\u00e4rgneva kolme aasta jooksul on teadlastel plaan sama meetodiga teisigi planetaars\u00fcsteeme avastada.<\/em><\/p>\n

\u201e19. sajandil arvati, et t\u00e4htede koostist on v\u00f5imatu uurida. Astronoomilise spektroskoopia leiutamine on v\u00f5imaldanud aga ajaloolisest dogmaatikast eralduda ning l\u00e4hemate t\u00e4htede ning nende kodugalaktikate kohta hulgaliselt informatsiooni koguda,\u201c \u00fctles NASA Eksoplaneetide Instituudi tegevjuht Charles Beichman. \u201eProjekt 1640 tarbeks oleme loonud eksoplaneetide uurimise erispektromeetria. Saame uurida eksoplaneetide orbiite, atmosf\u00e4\u00e4ri koostist, temperatuuri ning teisi omadusi.\u201c<\/p>\n

\"\"<\/a>

Monteerimiseelne Projekt 1640 instrumentaarium 508 cm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga Hale'i teleskoobikupli all.<\/p><\/div>\n

\u201eTulemused on teaduslikud isu\u00e4ratajad,\u201c lisas Oppenheimer. \u201eJ\u00e4\u00e4dvustatud soojad punased planeedid erinevad oluliselt teistest teadaolevatest Universumi objektidest. K\u00f5igil neljal planeedil on erinev ning erakordne spekter. Teoreetikutel on seisab ees vali t\u00f6\u00f6p\u00f5ld.\u201c<\/p>\n

R\u00f5huvaim probleem on spektrite n\u00e4iline keemiline ebatasakaal. Aluskeemia ennustab, et ammoniaak ning metaan saavad erinevates vahekordades seguneda juhul, kui nende keskkond on v\u00e4ga k\u00fclm v\u00f5i v\u00e4ga soe. Uuritud planeetide atmosf\u00e4\u00e4ri temperatuur on keskmiselt 1000 K ning neis leidub kas ammoniaaki v\u00f5i metaani. Varem taolist gaaside eraldatust planeetide puhul t\u00e4heldatud ei ole. \u00dcllatavalt sisaldab nende atmosf\u00e4\u00e4r ka atset\u00fcleeni. S\u00fcsinikdioksiidi avastamine oli oodatum.<\/p>\n

Planeedid kiirgavad pikematel lainepikkustel kui sarnaste temperatuuridega taevakehad tavaliselt. Seda saab seletada tugeva, ent vahelduva pilvisusega.<\/p>\n

HR8799 on inimkonna kodut\u00e4hest 1,6 korda raskem ning viis korda eredam. T\u00e4he eredus v\u00f5ib 8 p\u00e4eva jooksul varieeruda kuni 8 % ning see toodab 1000 korda rohkem ultraviolettkiirgust kui P\u00e4ike. K\u00f5ik need asjaolud v\u00f5ivad planeetide spektreid m\u00f5jutada, p\u00f5hjustades n\u00e4iteks keerukaid ilmastikuolusid ning n\u00f5giseid udusid, mis on atmosf\u00e4\u00e4ri spektri perioodilisest muutumisest tuvastatavad.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Graafikul on t\u00e4he HR 8799 nelja planeedi spektrid. Y-teljel on objekti eredus, x teljel aga kiirguse lainepikkus. Miinimumid ja maksimumid t\u00e4histavad vastavalt teatavate molekulide puudumist v\u00f5i olemasolu (viidatud graafiku \u00fclaosas).<\/p><\/div>\n

\u201ePlaneetide spekter n\u00e4itab selgelt, et need on elu alal hoidmiseks liig kuumad ja m\u00fcrgised,\u201c \u00fctles Ameerika Cabrdige-i \u00dclikooli dotsent Ian Parry. \u201eEnt seegi on avastus, v\u00f5ime edasi otsida. Meil on selleks n\u00fc\u00fcd s\u00fcstemaatiline meetod.\u201c<\/p>\n

S\u00fcstemaatiline eksoplaneetide otsimine taevalaotusest ei ole seni v\u00f5imalik olnud, sest planeetidelt peegelduv valgus on v\u00f5rreldes t\u00e4hevalgusega kuni miljard korda n\u00f5rgem.\u201cV\u00f5in lennukil lennates h\u00f5lpsasti teha pildi pilvel\u00f5hkujast. Meie t\u00f6\u00f6 on v\u00f5rreldav pildilt \u00e4\u00e4rekivi otsimisega,\u201c n\u00e4itlikustas Oppenheimer.<\/p>\n

[vsw id=”C3nG-1cznwA” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”]<\/p>\n

L\u00fchike video pikaajalisest HR 8799 s\u00e4rist. Kujutise keskel oleva t\u00e4he valgust blokeerib kronograaf. Iga filmi kaader on \u00fcha pikema lainepikkusega tehtud t\u00e4hes\u00fcsteemi pilt. Kokku on filmis 30 v\u00e4rvi lainepikkustega 1.0 mm kuni 1.75 mm. T\u00e4hest radiaalselt eemalduvad t\u00e4hnid on optiline efekt. Et p\u00e4ris taevakehad kaadrites ei liigu, saab neid pildit\u00f6\u00f6tlusprogrammiga otsida.<\/em><\/p>\n

T\u00e4hes\u00fcsteemi v\u00f5imaldab vaadelda nelja Projekt 1640 aparaadi koordineeritud t\u00f6\u00f6. Esiteks on astronoomidel vaatluste tegemiseks parim otstarbeline teleskoop, mis v\u00f5ib oma kahel 5,24 cm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga peeglil sooritada miljoneid kaldekorrektuure sekundis. Teiseks on nende p\u00e4ralt t\u00e4hekiirgust t\u00f5kestav kronograaf: planeete see ei varjesta. Kolmandaks spektrograaf, mis j\u00e4\u00e4dvustab \u00fcheaegselt 30 eriv\u00e4rvi pilti. Viimaks saavad nad kasutada eriotstarbelist lainedetektorit, mis filtreerib j\u00e4relt\u00f6\u00f6tluse korras pildi taustvalguse. \u00dcks terviklik vaatlus kestab tunni.<\/p>\n

\u201eNelja planeedi pilvise taeva omaduste \u00fcheaegne j\u00e4\u00e4dvustamine on esmakordne saavutus,\u201c kommenteeris National Science Foundation<\/em> astronoomiakeskuse juht Maria Womack. \u201eIse\u00e4ranis oluline on aparatuuri kasutamine eksoplaneetide andmebaasi t\u00e4iendamiseks, et oleks v\u00f5rdlusmoment. K\u00f5ik, mis erinev, see selge.\u201c<\/p>\n

Lisaandmete kogumine HR8799 t\u00e4hes\u00fcsteemi kohta on juba k\u00e4sil. 2012. aasta juunis alguse saanud programmi raames kavatsetakse uurida kahtsadat t\u00e4hte, mis asuvad meie p\u00e4ikses\u00fcsteemist ligikaudu 150 valgusaasta kaugusel.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uus tehnoloogia v\u00f5imaldas astronoomidel sooritada haruldaste eksoplaneetide kaugseire. Projekt 1640 raames kasutatud riist- ja tarkvaraga salvestasid teadlased Maast 128 valgusaasta kaugusel oleva t\u00e4hes\u00fcsteemi planeetide keemilised spektrid. Planeetide kirjeldus avaldatakse teadusajakirjas The Astrophysical Journal. \u201e\u00d6eldakse, et pilt k\u00f5neleb tuhat s\u00f5na. Julgen v\u00e4ita, et spektripilt r\u00e4\u00e4gib tuhandeid kordi rohkem,\u201c \u00fctles Ameerika Looduloosmuuseumi (American Museum of Natural History) […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-32120","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-ilmaruum","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32120","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=32120"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32120\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=32120"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=32120"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=32120"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}