{"id":32205,"date":"2013-03-19T01:56:11","date_gmt":"2013-03-18T22:56:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=32205"},"modified":"2013-03-24T01:03:55","modified_gmt":"2013-03-23T22:03:55","slug":"fuusikud-tekitasid-magnetkeskkonna-solitoni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=32205","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsikud tekitasid magnetkeskkonna solitoni"},"content":{"rendered":"

Teadlastel \u00f5nnestus valmistada 35 aastat tagasi ette kuulutatud magnetiline soliton.<\/strong><\/p>\n

Soliton on j\u00e4\u00e4va kuju ja liikumishulgaga lainepakett, mida kasutatakse n\u00e4iteks info edastamisel ning spinn-elektroonika arendust\u00f6\u00f6s. N\u00e4htust kirjeldas esmakordselt 1834. aastal John Scott Russell, kes j\u00e4lgis solitoni liikumist \u0160otimaal Union nimelises veekanalis (kanalis liikuva solitoni n\u00e4ide siin<\/a>). Tilk-solitone (droplet soliton<\/em>) ei ole varem magnetilises keskkonnas suudetud tekitada.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Soliton mererannas. Allikas: portlandart.net<\/p><\/div>\n

Tilk-solitoni kuju ennustava matemaatilise mudeli kirjutas North Carolina Osarigi \u00fclikooli matemaatik Mark Hoefer. Mudeli kehtivust n\u00e4itasid katseliselt Rootsi Kuningliku Tehnikak\u00f5rgkooli f\u00fc\u00fcsik Johan \u00c5kerman ning Gothenburgi \u00fclikooli f\u00fc\u00fcsikadoktorant Majid Mohseni, millest innustununa asuti magnetilist tilk-solitoni (magnetic droplet soliton<\/em>) otsima.<\/p>\n

Magnetismi p\u00f5hjustab laias laastus kaks f\u00fc\u00fcsikalist n\u00e4htust: elektrivool ning mikroosakeste seesmine impulsimoment. Elektronid pole erandid, neilgi on impulsimoment ehk spinn, mida v\u00f5ib kaudselt vurriga l\u00e4hendada. Spinn hoiab elektronvurri p\u00fcsti ning \u00fcritab s\u00e4ilitada p\u00f6\u00f6rlemistelje sihti. Seega on p\u00fcsimagneti elektronid otsekui \u00fches sihis joondunud vurrid, mis annavad summaarse, n\u00e4iteks k\u00fclmkapimagneti magnetv\u00e4lja. Sellest teadmisest aga \u00c5kermani \u00adt\u00f6\u00f6ks ei piisanud: ta juhtis p\u00fcsimagnetisse elektrivoolu.<\/p>\n

Alalispinge juhtis magnetisse elektrone ning t\u00f5stis s\u00fcsteemi energiat. Magneti voolukanali l\u00e4heduse elektronide spinn hakkas seet\u00f5ttu pretsesseerima nagu hoogu kaotav vurr: see aga p\u00f5hjustaski solitoni.<\/p>\n

Soliton tuvastati kaudselt pretsessiooni m\u00f5\u00f5tmisega. Solitonil on unikaalne sagedussignatuur, mis avaldub selge langusena p\u00f6\u00f6rlemissageduses ning suure v\u00e4ljundv\u00f5imsuse kasvuna.<\/p>\n

\u201eMagnetilised tilk-solitonid on dissipatiivsed, sest magnetid hajutavad pretsessiooni energiat,\u201c \u00fctles Hoefer. \u201eP\u00f6\u00f6rlemise stabiilsus s\u00e4ilub s\u00fcsteemi lisatava ja s\u00fcsteemist v\u00e4ljuva energia tasakaalustumisel. Lisaks toimub v\u00f5nkumise amplituudi dispersioon.\u201c<\/p>\n

Lisaks p\u00f5hilisele avastusele vaatles t\u00f6\u00f6r\u00fchm ka uut t\u00fc\u00fcpi solitoni omadusi. Muuhulgas t\u00e4heldati v\u00f5nkumisest tingitud magneti perioodilist deformeerumist ehk hingamist.<\/p>\n

Teadlaste t\u00f6\u00f6 avaldatakse ajakirjas Science<\/em>.<\/p>\n

\u201eSolitonid on ideaalsed informatsioonivahendajad. Nende avastamine magnetilises s\u00fcsteemis v\u00f5ib p\u00e4\u00e4dida suure panusega spinn-elektroonika arengusse. Saame luua uusi infot\u00f6\u00f6tlusmeetodeid ning k\u00f5rgema andmetihedusega k\u00f5vakettaid,\u201c l\u00f5petas Hoefer.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlastel \u00f5nnestus valmistada 35 aastat tagasi ette kuulutatud magnetiline soliton. Soliton on j\u00e4\u00e4va kuju ja liikumishulgaga lainepakett, mida kasutatakse n\u00e4iteks info edastamisel ning spinn-elektroonika arendust\u00f6\u00f6s. N\u00e4htust kirjeldas esmakordselt 1834. aastal John Scott Russell, kes j\u00e4lgis solitoni liikumist \u0160otimaal Union nimelises veekanalis (kanalis liikuva solitoni n\u00e4ide siin). Tilk-solitone (droplet soliton) ei ole varem magnetilises keskkonnas suudetud […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":32206,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-32205","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32205","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=32205"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32205\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/32206"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=32205"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=32205"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=32205"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}