{"id":3224,"date":"2010-06-05T00:45:06","date_gmt":"2010-06-04T21:45:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3224"},"modified":"2010-06-25T14:57:32","modified_gmt":"2010-06-25T11:57:32","slug":"mart-noorma-ehk-see-on-vaga-voimalik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3224","title":{"rendered":"Mart Noorma ehk see on v\u00e4ga v\u00f5imalik!"},"content":{"rendered":"

Bussi krabisevast k\u00f5larist hakkab kostuma 90ndate aastate keskpaiga kantrihitt “Everything is possible*.” Bussijuht lisab gaasi. Umbes 43 minuti p\u00e4rast kuulen ma sedasama LoTe \u00f5ppeprodekaani Mart Noorma k\u00e4est Eesti oma satelliidi kohta. Ja selle kohta, et kaheksanda klassi \u00f5pilastele on v\u00f5imalik pelgalt m\u00f5ne k\u00e4tepaari abil seletada \u00e4ra miljonite kilomeetrite kaugusel oleva t\u00e4he olemus. Tuleb lihtsalt veidi sihikindlalt ja loovalt t\u00f6\u00f6d teha.<\/strong><\/p>\n

\u00dchel hetkel seisab k\u00f5igi ees valik, mida nad tulevikus teha tahavad. Noorma jaoks oli asi lihtne – kaalukausil oli ainult kaks v\u00f5imalust. Kas hakata tegema midagi sellist, millega h\u00e4sti rikkaks saada v\u00f5i teha sellist karj\u00e4\u00e4ri, kus ta saaks inimkonnale h\u00e4sti kasulik olla. Olukorda tegi veidi raskemaks see, et dokumendid sai tollel ajal ainult \u00fchte kohta sisse anda. Tulevane dotsent hoidis pinget \u00fcleval kuni viimase v\u00f5imaliku p\u00e4evani, mil ta dokumendid majandusest f\u00fc\u00fcsikasse \u00fcmber t\u00f5stis. “Reaalteadustega tegeledes v\u00f5id enda \u00fcle pidevalt uhke olla, et teedki midagi reaalselt kasulikku,” r\u00e4\u00e4gib Noorma kaalukivist.<\/p>\n

Aastaks 2000 oli Noorma oma AS Metrosertis omandatud praktiliste kogemuste t\u00f5ttu Helsingi Tehnika\u00fclikoolis magistri -ja doktorikraadi saamiseks v\u00e4gagi oodatud. Seal hakkas magistrant esimest korda tegelema optilise metroloogiaga, oma \u00f5ige teadusharuga ja lugema suurtes laboratooriumites kirjutatud artikleid. \u00dclikooli t\u00f6\u00f6keskkonna puhul hindas Noorma antud vabadust: “K\u00f5igil inimestel peab olema v\u00f5imalikult suur vabadus nende asjadega, mida nad tahavad teha.” P\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist siirdus Noorma aastaks USA-sse, kuni tuli aeg, et lapsed korraliku eestikeelse hariduse saaksid.<\/p>\n

F\u00fc\u00fcsika Instituudis v\u00f5eti ta v\u00e4ga s\u00f5bralikult vastu ja Noorma sai oma alaga edasi tegeleda. Lisaks: “Eesti ei ole maailmas pisike nurgake kuskil p\u00e4rap\u00f5rgus, vaid on \u00fcks osa tihedalt seotud teadusev\u00f5rgustikust!” Viimast demonstreerib v\u00e4ga h\u00e4sti eelmise aasta novembris allkirjastatud Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel allkirjastatud koost\u00f6\u00f6lepe. Miljoni euro eest aastas saavad Eesti teadusasutused ja ettev\u00f5tted ESA programmides osaleda. Kosmos on asja juures vaid tore v\u00e4ike m\u00e4rks\u00f5na, millel on tegelikult tohutult laiem m\u00f5ju.<\/p>\n

“Kosmost on vaja ettev\u00f5tete jaoks,” tsiteerib Noorma Ene Ergmad<\/strong>.” Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stuskontserni European Aeronautic, Defence & Space (EADS) Ida-Euroopa asjade asedirektor on hakanud t\u00e4nu ESA liikmelisuse plaanile Tallinnat viimasel ajal sagedasti v\u00e4isama. EADS-ile kuuluvad muuhulgas Eurocopter ja Airbus. Kuna ESA esindab pigem liikmesriikide majandushuvi, siis garanteerib see esitavatele projektidele ka kvaliteedi. “ESA puhul ei ole see v\u00f5imalik, et kirjutame lahedaid ja ilusaid pabereid, kuigi pool sellest jutust v\u00f5ib-olla mull ja selle p\u00f5hjal saab ikkagi riigi k\u00e4est selle raha k\u00e4tte,” on Noorma veendunud.<\/p>\n

K\u00f5rgtehnoloogilistele firmadele soodsa pinnasega loodab f\u00fc\u00fcsik, et ka teadus muutub avalikkusele n\u00e4htavamaks ja hakatakse tunnetama, et asjast on kasu. “Praegu on kurb n\u00e4ha, et Eesti ajakirjandus on enamjaolt selline, kus figureerivad N\u00f5ia-Ints<\/strong> v\u00f5 Strippar-Marco<\/strong>. Aga kui tuleb mingi \u00f5pilane, kes v\u00f5idab \u00fclemaailmse v\u00f5istluse v\u00f5i on lausa potentsiaalne Einstein, siis mainitakse seda vaikselt n\u00e4iteks Tartu Postimehes<\/em>,” m\u00f5tiskleb Noorma. Kuigi k\u00fclmast s\u00f5jast tingitud vastasseisu ta ei hinda, oli siis v\u00e4hemalt noortel selge, miks reaalteadusi vaja on. “Oli selge, et me peame elu eest v\u00f5itlema, et meie riigi tehnoloogiline tase oleks piisavalt k\u00f5rge, muidu tulevad kurjad venelased ja h\u00e4vitavad meie riigi \u00e4ra,” naerab dotsent.<\/p>\n

Teaduse populariseerimiseks enam traditsioonilistest vahenditest enam ei piisa. Noortel, kes Horisonti<\/em> v\u00f5i Tarkade Klubi<\/em> loevad, on teaduse vajalikkus nagunii selge. Tuleks hoopis SL \u00d5htulehe<\/em> ja Kroonika <\/em>esikaasi vallutada. “Siin on Liis Lass<\/strong> ja Lassi k\u00f5rval on suur tudengisatelliidi pilt. Siis \u00e4kki noor m\u00f5tleb, et satelliidiehitaja on sama cool <\/em>olla kui meediabeib,” konstrueerib Noorma \u00f5hku kujutletava ajalehe. ESTCube-1<\/a> on juba SL \u00d5htulehe<\/em> esikaanel olnud, t\u00f5si, mitte k\u00fcll peamise loona. Iseehitatav satelliit on ilus n\u00e4ide sellest, kuidas Eestis on v\u00f5imalik \u00fcksk\u00f5ik mida teha ja mis peamine – selleks ei pea isegi professor olema. Piisab sellest, kui olla esimese kursuse \u00fcli\u00f5pilane.<\/p>\n

Vastutus sellel, et noored \u00fclikooli j\u00f5uaksid, lasub aga paratamatult suuremalt jaolt \u00f5petajatel. Viimastest s\u00f5ltub see, milline mulje sellest valdkonnast j\u00e4\u00e4b. \u00d5petajatel on aga v\u00e4ga raske r\u00e4\u00e4kida, et reaalteadlane on lahe olla, kui tal on seda raske eluliste n\u00e4idetega t\u00f5estada. “Vaja on k\u00f5rgtehnoloogilisi firmasid kes teevad k\u00f5vasid asju nagu Vertex, kes teeb satelliidiantenne ESA-le, L\u00f5una-Aafrikasse ja Austraaliasse! Laps n\u00e4eb ja m\u00f5tleb, et kasvan suureks ja hakkan ka tegema. See on v\u00f5imalik!” h\u00fc\u00fcatab Noorma. Lahendusena n\u00e4eb \u00f5ppeprodekaan \u00f5petajate enda entusiasmi. Et inimestel ei tekikski kohe \u00fcldse k\u00fcsimust, kas see on p\u00f5nev v\u00f5i vajalik. Samuti tulevad abiks nii Eesti F\u00fc\u00fcsika Seltsi toetatav Teadusbuss kui ka ekskursioonid F\u00fc\u00fcsika Instituuti.<\/p>\n

Probleem, kuidas reaalteadust huvitavaks teha ei ole ainult madalamates kooliastmetes, vaid ka \u00fclikoolis. Ajaks, mil magistriastmes algavad huvitavad kursused nagu kosmose -ja militaartehnoloogia kursus, on tekkinud osadel tudengitel juba motivatsiooni kriis. “\u00d5ppekorraldus peab olema selline, et k\u00f5ige-k\u00f5ige paremad \u00f5ppej\u00f5ud, kes suudavad k\u00f5ige paremini motiveerida, peaksid kohe esimesel semestril olema ja n\u00f5nda edasi,” arvab \u00f5ppeprodekaan. <\/p>\n

Probleem on ka selles, et paljud \u00f5ppej\u00f5ud arvavad, et \u00f5petamine on kaasas\u00fcndinud, kuigi see tegelikult nii ei ole. \u00d5petamine on paljuski arendatav ja v\u00e4ga tehniline. Lisaks veel suhtumine – on suur vahe selles, kas \u00f5ppej\u00f5ud on loengus selleks, et \u00f5petada v\u00f5i selleks, et \u00f5ppimist toetada. Siiski on \u00d5ppimise -ja \u00d5petamise Arenduskeskuse korraldatavad \u00f5ppej\u00f5ududele suunatud koolitused peaaegu t\u00e4is.<\/p>\n

Jah, k\u00f5ik on v\u00f5imalik. V\u00f5i peaaegu k\u00f5ik. Ma ei kujutaks ette, et isegi professionaalne fotograaf ja kiirkaamera oleks suuteline Mart Noorma vahelduvaid n\u00e4oilmeid ja k\u00f5iki \u017eeste j\u00e4\u00e4dvustama.<\/p>\n

*- “K\u00f5ik on v\u00f5imalik.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Bussi krabisevast k\u00f5larist hakkab kostuma 90ndate aastate keskpaiga kantrihitt “Everything is possible*.” Bussijuht lisab gaasi. Umbes 43 minuti p\u00e4rast kuulen ma sedasama LoTe \u00f5ppeprodekaani Mart Noorma k\u00e4est Eesti oma satelliidi kohta. Ja selle kohta, et kaheksanda klassi \u00f5pilastele on v\u00f5imalik pelgalt m\u00f5ne k\u00e4tepaari abil seletada \u00e4ra miljonite kilomeetrite kaugusel oleva t\u00e4he olemus. Tuleb lihtsalt veidi […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[35,26,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3224","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus-ja-inimesed","7":"category-persoon","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3224","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3224"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3224\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3224"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3224"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3224"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}