{"id":32268,"date":"2013-03-22T21:46:22","date_gmt":"2013-03-22T18:46:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=32268"},"modified":"2013-03-22T21:47:38","modified_gmt":"2013-03-22T18:47:38","slug":"molubdeenist-ja-grafeenist-valkmalu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=32268","title":{"rendered":"Mol\u00fcbdeenist ja grafeenist v\u00e4lkm\u00e4lu"},"content":{"rendered":"<p><strong>\u0160veitsi Lausanne\u2019i Tenoloogiainstituudi (<em>Swiss Federal Institute of Technology in Lausanne<\/em>) teadlased valmistasid v\u00e4lkm\u00e4lu protot\u00fc\u00fcbi, millesse kombineeriti nii mol\u00fcbdeniid (<em>mol\u00fcbdeen disulfaat MoS<sub>2<\/sub><\/em>) kui grafeen. Esialgne katsem\u00e4lu on v\u00e4ike, painduv, hea t\u00f6\u00f6j\u00f5udluse ning madala energiatarbega.<\/strong><\/p>\n<p><strong><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/03\/fantasticfla.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter size-full wp-image-32269\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/03\/fantasticfla.jpg\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/03\/fantasticfla.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/03\/fantasticfla-300x180.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/03\/fantasticfla-250x150.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a><br \/>\n<\/strong><\/p>\n<p>Mol\u00fcbdeniid on looduses k\u00fcllaldaselt leiduv mineraal. Varem on sellest tehtud eelk\u00f5ige transistore. V\u00e4lkm\u00e4lu valmimine on seega selge samm p\u00f5hjalikemate rakenduste suunas.<\/p>\n<p>Nii grafeenil kui mol\u00fcbdeniidil on head elektrijuhtivusomadused. Mol\u00fcbdeniidil, keemiliselt MoS<sub>2<\/sub>, on pooljuhttehnoloogiaks sobiv v\u00f5rdh\u00f5iveline tsoonstruktuur (<em>direct bandgap<\/em>): selle juhtivus- ja valentstsooni elektronidel on sama impulss. Mol\u00fcbdeenist transistor l\u00fclitub seet\u00f5ttu kiirelt ning v\u00e4hese energiakuluga.<\/p>\n<p>V\u00e4lkm\u00e4lugi on energias\u00e4\u00e4stlik, sest sellesse salvestatud andmed s\u00e4iluvad ka p\u00e4rast elektriskeemist v\u00e4lja l\u00fclitamist. V\u00e4lkm\u00e4lu kasutatakse n\u00e4iteks kaamerates, telefonides, s\u00fclearvutites, printerites ning USB seadmetes.<\/p>\n<p>R\u00e4niseadmed on k\u00fcll kiired, ent mol\u00fcbdeniidi v\u00f5i grafeeni p\u00f5hjal tehtud seadmed on teoorias veelgi kiiremad. Varem pole m\u00f5lemat materjali \u00fchte masinasse kombineeritud. Lausanne\u2019i Nanotehnika- ja elektroonika labori teadlaste k\u00e4te- ja m\u00f5ttet\u00f6\u00f6 viljad avalikustati ajakirjas <em>ACS nano<\/em>. Sama t\u00f6\u00f6r\u00fchm valmistas ka esimese mol\u00fcbdeeniidkiibi.<\/p>\n<p>\u201eProtot\u00fc\u00fcpm\u00e4lu talletab \u00fche biti andmeid, t\u00e4pselt nagu harjumusp\u00e4rane m\u00e4luseadegi. Mol\u00fcbdeen on r\u00e4nist \u00f5hem ning seet\u00f5ttu laengute liikumisele tundlikum, seet\u00f5ttu saab sellest valmistada efektiivsemaid m\u00e4luseadmeid,\u201c seletas t\u00f6\u00f6 autor Andras Kis.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-03-fantastic-memory-combines-graphene-molybdenite.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u0160veitsi Lausanne\u2019i Tenoloogiainstituudi (Swiss Federal Institute of Technology in Lausanne) teadlased valmistasid v\u00e4lkm\u00e4lu protot\u00fc\u00fcbi, millesse kombineeriti nii mol\u00fcbdeniid (mol\u00fcbdeen disulfaat MoS2) kui grafeen. Esialgne katsem\u00e4lu on v\u00e4ike, painduv, hea t\u00f6\u00f6j\u00f5udluse ning madala energiatarbega. Mol\u00fcbdeniid on looduses k\u00fcllaldaselt leiduv mineraal. Varem on sellest tehtud eelk\u00f5ige transistore. V\u00e4lkm\u00e4lu valmimine on seega selge samm p\u00f5hjalikemate rakenduste suunas. Nii [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":32269,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-32268","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32268","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=32268"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32268\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/32269"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=32268"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=32268"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=32268"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}