{"id":3229,"date":"2010-06-03T14:31:53","date_gmt":"2010-06-03T11:31:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3229"},"modified":"2011-08-08T23:19:25","modified_gmt":"2011-08-08T20:19:25","slug":"soojem-kliima-voib-laanemere-soolasemaks-muuta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3229","title":{"rendered":"Soojem kliima v\u00f5ib L\u00e4\u00e4nemere soolasemaks muuta"},"content":{"rendered":"

Teadlased on kaua aega uskunud, et soojem kliima suurendab L\u00e4\u00e4nemerre suunduvate j\u00f5gede veehulka, muutes sellega merd magedamaks, kuid G\u00f6teborgi \u00fclikooli uurimus n\u00e4itab, et viimase 500 aasta jooksul on see L\u00e4\u00e4nemerd hoopis vastupidiselt m\u00f5jutanud.<\/strong><\/p>\n

L\u00e4\u00e4nemeri on noor ja suhteliselt v\u00e4he soolane ning seet\u00f5ttu on mere\u00f6kos\u00fcsteem unikaalne ja \u00e4\u00e4rmiselt tundlik, sisaldades nii mere -kui ka magevee liike. Uurimisgrupid juba aastaid hoiatanud, et isegi v\u00e4ikesel vee soolasisalduse muutusel on kohalikule \u00f6kos\u00fcsteemile suur m\u00f5ju. Seni on olnud \u00fcheks baasargumendiks olnud, et kliimamuutus suurendab j\u00f5gede veehulka ja muudab sellega kaasnevalt L\u00e4\u00e4nemere v\u00e4hem soolaseks.<\/p>\n

Daniel Hanssoni<\/strong> juhitud G\u00f6teborgi \u00fclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm anal\u00fc\u00fcsis viimase 500 aasta kohta k\u00e4ivaid atmosf\u00e4\u00e4rivaatluste andmeid ning leidis, et efekt v\u00f5ib-olla hoopis vastupidine. Andmete p\u00f5hjal \u00f5nnestus neil rekonstrueerida L\u00e4\u00e4nemerre voolanud magevee koguse muutus. Ajakirjas International Journal of Climatology<\/em> avaldatud artikli kohaselt on kliima soojemad perioodid langenud kokku ajaga, mil L\u00e4\u00e4nemere soolasus oli suurem. Seega, kui kliima muutub tulevikus soojemaks, voolab merre v\u00e4hem vett, suurendades sellega vee soolasust. <\/p>\n

Uurimisgrupi poolt kasutatavad andmed p\u00e4rinevad 2004. aastal J\u00fcrg Luterbacheri<\/strong> juhitud \u0160veitsi t\u00f6\u00f6r\u00fchma tehtud uurimusest Euroopa dokumenteeritud kliimamuutuste kohta l\u00e4bi aegade (1.)<\/em> Tema grupp kogus kokku peaaegu k\u00f5ik saada olevad andmed temperatuuridest ja meretaseme r\u00f5hu kohta, jaotades Euroopa seejuures 0.5×0.5 kraadisteks sektoriteks. <\/p>\n

Varaseimad instrumente kasutavad ilmavaatlused algasid Euroopas juba 1659. aastal ning Baltikumis 18.sajandil. Varasemate aegade andmete hankimiseks uuris Luterbacher puude aastaringe, \u00f5ietolmu ning j\u00e4\u00e4kilpe, samuti ilma kirjeldavaid andmeid, n\u00e4iteks Hispaanias kirjutasid mungad \u00fcles, kui vihma sadas.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4nemere regioonis valitsevad aga suured erinevused. L\u00e4\u00e4nemere p\u00f5hjaosa ning Soome lahe muutub magedamaks, mil l\u00f5unaosa soolasisaldus kasvab. Protsessi p\u00f5hjuseks on kliimasoojenemisest tingitud sademete hulga muutus – regiooni p\u00f5hja -ning idaosa sademetehulk suureneb, kuid l\u00f5unaregioon muutub kuivemaks. Uurimus n\u00e4itab, et l\u00f5unaosas toimuv sademete v\u00e4henemine on aga suurem, kui p\u00f5hjaosa sademete hulga kasv. Siiski r\u00f5hutas Hansson Fyysika.ee<\/a>-le antud intervjuus, et me peame antud mehhanismist paremini arusaama ja me ei saa olla t\u00e4iesti kindlad, kas L\u00e4\u00e4nemeri muutub tulevikus soolasemaks v\u00f5i mitte.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma tulemused n\u00e4itavad, et kui j\u00f5gede veehulga muutuse ja temperatuuri vaheline suhe j\u00e4\u00e4b samasuguseks nagu viimase 500 aasta jooksul, v\u00e4heneb j\u00f5gede veehulk 3% v\u00f5rra \u00fche kraadi Celsiuse kohta. BALTEX Assessment of Climate Change (BACC) hinnangu kohaselt t\u00f5useb temperatuur 21. sajandi jooksul L\u00e4\u00e4nemere regioonis 3\u20135 \u00b0C v\u00f5rra.<\/p>\n

Soolasuse muutusest tingitud t\u00e4pne m\u00f5ju mere\u00f6kos\u00fcsteemile on aga etteaimamatu. “Ent kui L\u00e4\u00e4nemeri muutub t\u00f5epoolest soolasemaks, on sellel \u00f6kos\u00fcsteemile kaheldamatult suur m\u00f5ju. Mereliikidel hakkab olema magevee liikide \u00fcle eelis. Kuigi me ei saa olla kindlad, v\u00f5ib see suurendada laevaoherdite invasiooni,” \u00fctles Hansson. V\u00f5\u00f5rliik on suuteline puidust laevavrakke v\u00e4hem kui k\u00fcmne aastaga t\u00e4ielikult saepuruks jahvatama.

\"\"<\/a>

Hapnikuvaesed regioonid L\u00e4\u00e4nemeres 2007. aastal. Graafika: EEA<\/p><\/div><\/p>\n

Teise probleemina toob Hansson v\u00e4lja Taani v\u00e4inade kaudu toimuva veevahetuse aeglustumise. “Kui see juhtub, siis suureneb hapnikuvaesete regioonide ehk nn. surnud tsoonide hulka L\u00e4\u00e4nemeres veelgi. See suurendab omakorda vees leiduvate toitainete hulka ning p\u00f5hjustab suviti suuremat vetikate\u00f5itsengut,” v\u00e4idab Hansson. <\/p>\n

Hapnikuvaeste regioonide suurenemist nendib ka Euroopa Keskkonna agentuuri poolt 2009. aastal avaldatud raport. Kui L\u00e4\u00e4nemere temperatuur t\u00f5useb, suurendab see n\u00f5udlust hapnikku j\u00e4rele. Samas on gaaside, ka hapniku, lahustuvus soojemas vees v\u00e4iksem. <\/p>\n

Siiski saavad teadlased andmete v\u00e4hesuse t\u00f5ttu Hanssoni s\u00f5nul hetkel selle teema \u00fcle vaid peamiselt spekuleerida ning valdkonnas on vaja veel uurimusi l\u00e4bi viia.<\/p>\n

Lisaks:
\nArtikli kokkuv\u00f5te ajakirjas International Journal of Climatology<\/em> <\/a><\/p>\n

(1) <\/em>– Luterbacher J, Xoplaki E, Dietrich D, Rickli R, Jacobeit J, Beck C, Gyalistras D, Schmutz C, Wanner H. 2002. Reconstruction of sea level pressure fields over Eastern North Atlantic and Europe back to 1500. Climate Dynamics 18: 545-561, DOI: 10.1007\/s00382-001-0196-6.<\/p>\n

Luterbacher J, Dietrich D, Xoplaki E, Grosjean M, Wanner H. 2004. European seasonal and annual temperature variability, trends and extremes since 1500. Science 303: 1499-1503.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased on kaua aega uskunud, et soojem kliima suurendab L\u00e4\u00e4nemerre suunduvate j\u00f5gede veehulka, muutes sellega merd magedamaks, kuid G\u00f6teborgi \u00fclikooli uurimus n\u00e4itab, et viimase 500 aasta jooksul on see L\u00e4\u00e4nemerd hoopis vastupidiselt m\u00f5jutanud. L\u00e4\u00e4nemeri on noor ja suhteliselt v\u00e4he soolane ning seet\u00f5ttu on mere\u00f6kos\u00fcsteem unikaalne ja \u00e4\u00e4rmiselt tundlik, sisaldades nii mere -kui ka magevee liike. […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[56],"class_list":{"0":"post-3229","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-kliima","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3229","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3229"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3229\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3229"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3229"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3229"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}