{"id":32348,"date":"2013-03-25T17:23:31","date_gmt":"2013-03-25T14:23:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=32348"},"modified":"2013-03-25T17:28:17","modified_gmt":"2013-03-25T14:28:17","slug":"kvantarvutite-torujas-tulevikustsenaarium","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=32348","title":{"rendered":"Kvantarvutite torujas tulevikustsenaarium"},"content":{"rendered":"<p>M\u00fcnhceni \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikud avastasid uue kvantinformatsiooni talletamise ning t\u00f6\u00f6tlemise viisi.<\/p>\n<div id=\"attachment_32349\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/03\/2-1-quantumcompu.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-32349\" class=\"size-full wp-image-32349 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/03\/2-1-quantumcompu.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/03\/2-1-quantumcompu.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/03\/2-1-quantumcompu-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/03\/2-1-quantumcompu-250x187.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-32349\" class=\"wp-caption-text\">Otstest kinnitatud nanotoru v\u00f5ngub nagu kitarrikeel. Siniste elektroodidega saab v\u00f5nkemoodi l\u00fclitada.<\/p><\/div>\n<p>Kvantmehaanilised arvutid on teoorias oma pooljuhtanaloogidest oluliselt v\u00f5imsamad. Sestap t\u00f6\u00f6tab uue p\u00f5lvkonna arvutustehnika kallal suur hulk maailma teadust\u00f6\u00f6r\u00fchmi. T\u00e4naseni on enamik kvantarvuti katseosiseid p\u00f5hinenud elektriv\u00e4ljas l\u00f5ksustatud laetud osakestel. Laengup\u00f5hise kvantarvuti miinuseks aga on tugev s\u00f5ltuvus m\u00fcrast. Ent p\u00f5hjalik varjestus on kohmakas.<\/p>\n<p>Osutub, et otspunktidest kinnitatud s\u00fcsink-nanotoru saab panna v\u00f5nkuma nagu kitarrikeele. \u201eV\u00f5iks intuitiivselt arvata, et taoline s\u00fcsteem on tugevalt summutatud, et vibratsioonid laabuksid kiirelt,\u201c \u00fctles t\u00f6\u00f6d kajastanud artikli autor Simon Rips. \u201eAvastasime, et toru v\u00f5ngub enam kui miljon perioodi. \u00dche sekundi pikkune v\u00f5nkets\u00fckkel on arvutuste tegemiseks piisav.\u201c<\/p>\n<p>Kinnitatud naotorul on mitu v\u00f5nkemoodi, mida saab v\u00e4lise elektriv\u00e4lja toimel binaarselt muuta. V\u00f5nkebiti informatsiooni loetakse ning kirjutatakse optoelektrooniliselt. \u201eMeie tehnoloogia on odav ning ei vaja olemasoleva t\u00f6\u00f6stuse masinapargis olulisi uuendusi,\u201c \u00fctles M\u00fcncheni \u00dclikooli kvantoptika- ja d\u00fcnaamika t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige Michael Hartmann. \u201eKvantarvuti pole enam kuigi kauge tulevik.&#8221;.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-03-quantum-carbon-nanotubes.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>M\u00fcnhceni \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikud avastasid uue kvantinformatsiooni talletamise ning t\u00f6\u00f6tlemise viisi. Kvantmehaanilised arvutid on teoorias oma pooljuhtanaloogidest oluliselt v\u00f5imsamad. Sestap t\u00f6\u00f6tab uue p\u00f5lvkonna arvutustehnika kallal suur hulk maailma teadust\u00f6\u00f6r\u00fchmi. T\u00e4naseni on enamik kvantarvuti katseosiseid p\u00f5hinenud elektriv\u00e4ljas l\u00f5ksustatud laetud osakestel. Laengup\u00f5hise kvantarvuti miinuseks aga on tugev s\u00f5ltuvus m\u00fcrast. Ent p\u00f5hjalik varjestus on kohmakas. Osutub, et otspunktidest kinnitatud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":32349,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79],"class_list":{"0":"post-32348","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantarvutid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32348","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=32348"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32348\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/32349"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=32348"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=32348"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=32348"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}