{"id":32451,"date":"2013-04-02T21:08:20","date_gmt":"2013-04-02T18:08:20","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=32451"},"modified":"2013-06-19T12:43:38","modified_gmt":"2013-06-19T09:43:38","slug":"uue-polvkonna-osakestekiirendi-idee","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=32451","title":{"rendered":"Uue p\u00f5lvkonna osakestekiirendi idee"},"content":{"rendered":"

Telekommunikatsioonitehnoloogiast inspiratsiooni ammutanud rahvusvaheline f\u00fc\u00fcsikute t\u00f6\u00f6r\u00fchm esitas ajakirjas Nature Photonics<\/em> ilmunud artiklis uue p\u00f5lvkonna osakestekiirendi idee.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Koherentse v\u00f5imendis\u00f5lme t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5te.<\/p><\/div>\n

Rahvusvaheline Koherentne V\u00f5imendiv\u00f5rk (International Coherent Amplification Network, CAN<\/em>) koosneks laservalgust kandvate fiiberkaablikimpude massiividest. Uuest tehnoloogiast saaks kasu eelk\u00f5ige arstid ning tuuma- ja osakestef\u00fc\u00fcsikud.<\/p>\n

Kaasaja paremad laserid suudavad tekitada femtosekundi (10-15<\/sup> s) pikkusi kuni 1015 <\/sup>W energiaimpulsse, mis vastab hetkeliselt tuhandekordsele Maa elektrijaamade v\u00e4ljundile. V\u00f5imsate laseritega seondub aga komplekt probleeme. Esiteks t\u00f6\u00f6tab t\u00fc\u00fcpiline v\u00f5imas laser 1 Hz impulssre\u017eiimil. Praktika vajab v\u00e4hemalt 10000 Hz t\u00f6\u00f6sagedust. Teiseks on v\u00f5imsad laserid ebaefektiivsed. Nende v\u00e4ljundv\u00f5imsus moodustab sisendist vaid protsendi murdosa. Vajalik v\u00e4ljund oleks m\u00f5\u00f5detav kilo- v\u00f5i megavattides.<\/p>\n

Uue p\u00f5lvkonna laserkiirendite tehniliste murede lahendamiseks on t\u00f6\u00f6sse l\u00fclitatud ulatuslik rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6projekt, millesse on kaasatud muuhulgas Euroopa Liit, \u00c9cole polytechnique<\/em>, CERN ja Southamtoni \u00dclikool. T\u00f6\u00f6r\u00fchma eesm\u00e4rgiks on laserite efektiivsuse parendamine, nende h\u00f5lpsamini juhitavaks muutmine, ajas keskmistatud v\u00e4ljundv\u00f5imsuse t\u00f5stmine ning laseri monoliitse aktiivkeskkonna asendamine fiiberoptilise s\u00fcsteemiga.<\/p>\n

\u201eUue laseri olulisemaid t\u00f5estatud rakendusi on osakeste kiirendamine trajektooril, mida m\u00f5\u00f5detakse kilomeetrite asemel sentimeetrites. K\u00f5rge energia f\u00fc\u00fcsika tulevik on piiratud kiirendite \u00fc\u00fcratu suuruse ning maksumusega. \u00a0V\u00e4iksem ning odavam kiirendi t\u00e4hendab uut teadust,\u201c \u00fctles t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht ja \u00c9cole polytechnique <\/em>teadlane G\u00e9rard Mourou.<\/p>\n

\u201eCAN laser sisaldab tuhandeid fiibrikimpe. Iga dioodlaseriga toidetav fiiber kannab v\u00e4ikest hulka laseri koguenergiast. Nii saab kasutada varem p\u00f5hjaliku katseprotsessi l\u00e4binud telekommunikatsioonitehnoloogiat. Fiibrikimbul on ka suurem pindala, mis teeb jahutamise lihtsamaks ja t\u00f6\u00f6ts\u00fckli kiiremaks,\u201c lisas ORC teadlane Bill Brocklesby.<\/p>\n

\u201eTehniliselt keerukaim on \u00fcksikute fiiberlaserite faaside \u00fchildamine. Faasid peavad kattuma laservalguse lainepikkuse murdosa t\u00e4psusega. Varem n\u00e4is see \u00fclesanne \u00fcletamatuna. N\u00fc\u00fcd aga on probleem lahendatud. Kiirendasime 10 kHz t\u00f6\u00f6sagedusega laseril elektrone kuni 10 GeV energiani. V\u00f5rreldes varasemaga on see v\u00e4hemalt 10000 korda parem tulemus.\u201c<\/p>\n

Kombineeritud lasers\u00fcsteem on katseteks sobiva ristl\u00e4bil\u00f5ikega prootonvoo kiirendamiseks piisavalt odav, efektiivne ning v\u00f5imas. Kiirenduse teepikkust saaks m\u00f5\u00f5ta koolijoonlauaga.<\/p>\n

Projekti p\u00f5hiline \u00fchiskondlik eesm\u00e4rk on tuumareaktorite j\u00e4\u00e4nukk\u00fctuse radioaktiivse eluea v\u00e4hendamine. Laseritega saab tuumk\u00fctuste aatomeid kergemaks l\u00f5hustada ning poolestusaega sadadest tuhandetest aastatest k\u00fcmne v\u00f5i v\u00e4hema aastani v\u00e4hendada. CAN tehnoloogia leiaks rakendusi ka meditsiinis, n\u00e4iteks prootonteraapias, kus t\u00f6\u00f6kindlus ning robustsus on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Telekommunikatsioonitehnoloogiast inspiratsiooni ammutanud rahvusvaheline f\u00fc\u00fcsikute t\u00f6\u00f6r\u00fchm esitas ajakirjas Nature Photonics ilmunud artiklis uue p\u00f5lvkonna osakestekiirendi idee. Rahvusvaheline Koherentne V\u00f5imendiv\u00f5rk (International Coherent Amplification Network, CAN) koosneks laservalgust kandvate fiiberkaablikimpude massiividest. Uuest tehnoloogiast saaks kasu eelk\u00f5ige arstid ning tuuma- ja osakestef\u00fc\u00fcsikud. Kaasaja paremad laserid suudavad tekitada femtosekundi (10-15 s) pikkusi kuni 1015 W energiaimpulsse, mis vastab hetkeliselt […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":32454,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[133],"class_list":{"0":"post-32451","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-saagu-valgus","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32451","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=32451"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32451\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/32454"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=32451"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=32451"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=32451"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}