{"id":32477,"date":"2013-04-04T12:22:10","date_gmt":"2013-04-04T09:22:10","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=32477"},"modified":"2013-04-05T10:48:44","modified_gmt":"2013-04-05T07:48:44","slug":"luusid-parandav-bioklaas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=32477","title":{"rendered":"Luusid parandav bioklaas"},"content":{"rendered":"

Baskimaa \u00dclikooli teadlased Jose Ramon Sarasua ning Aitor Larra\u00f1aga arendasid implantaatmaterjale, mida saaks kasutada eesk\u00e4tt luude paranemisprotsessi abistamiseks. Teadlaspaar uuris t\u00e4psemalt, milline on bioklaasilisandiga implantaatpol\u00fcmeeride struktuurkoste teravamale temperatuurigradiendile. T\u00f6\u00f6 tulemused avalikustati ajakirjas Polymer Degradation and Stability<\/em>.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Pol\u00fcmeer-bioklaas komposiidist luuparanemise toed.<\/p><\/div>\n

Luud suudavad v\u00e4iksematest vigastustest, n\u00e4iteks m\u00f5radest, ise paraneda. Liigr\u00e4ngad luupurustused on aga isetaastumatud, nende parandamine vajab kirurgilist l\u00e4henemist. Ei ole harv juhus, mil luudesse tuleb paranemisprotsessi algatamiseks kruvisid keerata ja plaate panna. Kui kord luu paranend, siis tuleb aga kruvid ja plaadid taas v\u00e4lja koukida. Baskimaa t\u00f6\u00f6r\u00fchma eesm\u00e4rk on valmistada biolagunevad implantaatmaterjalid, mis muuhulgas teise operatsiooni vajaduse minimeeriksid.<\/p>\n

Implantaatmaterjalid peavad enne kehastumist vastama paljudele n\u00f5uetele. Eelk\u00f5ige on vajalik biolagunevus. Et p\u00e4riskude kahjustada ei saaks, peab organism olema v\u00f5imeline implantaati mittetoksiliselt metaboliseerima. Olulised omadused on ka mehaaniline vastupidavus ja materjali tootmisprotsessi lihtsus.<\/p>\n

Esialgu t\u00f6\u00f6tas r\u00fchm biolaguneva pol\u00fcmeeriga, ent see osutus luude paranemise toestamiseks liiga n\u00f5rgaks. Sestap lisati pol\u00fcmeerile bioklaasi, mis on \u00fchtlasi ka luuparanemist soodustav bioaktiivne materjal.<\/p>\n

Taolisi biomaterjale, mis on sageli pol\u00fcmeersed, toodetakse termoplastiliste protsessidega. Nende materjalide temperatuuris\u00f5ltuvuse uurimine on seega vajalik teadus. Avastati, et pol\u00fcmeer-bioklaasi komposiidil on v\u00f5rreldes puhta pol\u00fcmeeriga halvem soojuslik stabiilsus. Bioklaasi r\u00e4nioksiidi ioonide ning pol\u00fcmeeri karbon\u00fc\u00fclr\u00fchmade vahel toimub koguni reaktsioon, mis materjali soovitud omadusi kompromiteerivad. On halvemgi, et termiliste reaktsioonide saadused on lagunemisel osaliselt toksilised. Taolist asja aga patsient endasse ei soovi.<\/p>\n

Nii ongi enamus Baskimaa t\u00f6\u00f6r\u00fchma teadusfookusest suunatud biokomposiitide termilise stabiilsuse parandamisele. Esimesed viljad l\u00f5igati ajakirja Polymer Degradation and Stability<\/em> artiklis. Nad panid ette, et bioklaasi pinda tuleks eelnevalt plasmaga t\u00f6\u00f6delda. Klaasi pinnale tekiks kaitsvad kihid, mis segaksid reageerimist pol\u00fcmeeriga.<\/p>\n

\u201ePol\u00fcmeersed komposiidid on igatahes meditsiini eelisvariandid,\u201c \u00fctles professor Sarasua, kelle arendatud biokomposiit aitab luul paraneda ning kaob seej\u00e4rel organismist j\u00e4rk-j\u00e4rgult. \u201eJ\u00e4tkuoperatsioone pole vaja,\u201c lisas ta.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Baskimaa \u00dclikooli teadlased Jose Ramon Sarasua ning Aitor Larra\u00f1aga arendasid implantaatmaterjale, mida saaks kasutada eesk\u00e4tt luude paranemisprotsessi abistamiseks. Teadlaspaar uuris t\u00e4psemalt, milline on bioklaasilisandiga implantaatpol\u00fcmeeride struktuurkoste teravamale temperatuurigradiendile. T\u00f6\u00f6 tulemused avalikustati ajakirjas Polymer Degradation and Stability. Luud suudavad v\u00e4iksematest vigastustest, n\u00e4iteks m\u00f5radest, ise paraneda. Liigr\u00e4ngad luupurustused on aga isetaastumatud, nende parandamine vajab kirurgilist l\u00e4henemist. Ei […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":32478,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-32477","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32477","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=32477"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32477\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/32478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=32477"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=32477"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=32477"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}