{"id":32526,"date":"2013-04-08T14:14:35","date_gmt":"2013-04-08T11:14:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=32526"},"modified":"2013-04-08T14:14:35","modified_gmt":"2013-04-08T11:14:35","slug":"toimus-esimene-maajaama-ja-lennuki-vaheline-kvantkruptitud-side","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=32526","title":{"rendered":"Toimus esimene maajaama ja lennuki vaheline kvantkr\u00fcptitud side"},"content":{"rendered":"

Kaasaja infovahetuse v\u00e4iksemad osised paiknevad \u00fcha enam kosmoses. Et pahalased sidet pealt ei saaks kuulata, on vajalik informatsiooni kaitsta. Sestap sooritasid saksa teadlased esmakordse lennuki ja maajaama vahelise kvantkr\u00fcpteeritud side.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Sidelennuk.<\/p><\/div>\n

Kvantkr\u00fcptograafiline side k\u00e4tkeb informatsiooni vahetamist footonitega. Mikromaailma osakese liikumishulka ning asulkohta ei ole Heisenbergi m\u00e4\u00e4ramatuseprintsiibi t\u00f5ttu v\u00f5imalik \u00fcheaegselt m\u00f5\u00f5ta. Kord oli linnul t\u00f5rvatud katuse k\u00fcljes nokk kinni ja saba lahti, siis j\u00e4lle vastupidi. Osutub, et loomult keelav Heisenbergi printsiip on kvantside konstruktiivseks aluseks. Sidepidajad, keda nimetatakse teoorias Alice<\/em> ja Bob<\/em>, jagavad omavahel salav\u00f5tit, millega saavad nad s\u00f5numeid kodeerida ja avada. Kvantmehaanika seaduste alusel on valmistatav v\u00f5ti, mida ei saa pealtn\u00e4gemata kopeerida. Et kvantolekud on m\u00f5\u00f5tmiste (ka vaatlus on m\u00f5\u00f5tmine) suhtes tundlikud, muudab pealtkuulaja tahtmatult originaalv\u00f5tme kuju.<\/p>\n

Kvantkr\u00fcptograafilisi meetodeid kasutavad osad pangad ning valitsusasutused. Andmeid saadetakse valguskaablites v\u00f5i eetris. Optilise kvantside ulatus on kadude t\u00f5ttu piiratud 200 kilomeetriga. 2007. aastal \u00f5nnestus Ludwig Maximilias Universit\u00e4t M\u00fcnchen<\/em>-i (LMU) teadlasel Harald Winfurteril vahetada kvantkr\u00fcptitud s\u00f5num teineteisest 144 kilomeetriga eraldatud Tenerife ning La Palma maajaama vahel. Eesm\u00e4rgiline piirunistus on aga kvantkr\u00fcptitud satelliitside.<\/p>\n

Saksa t\u00f6\u00f6r\u00fchma konstrueeritud lennukisignaal oli esimene samm k\u00f5rguste suunas. Kvantsingaal integreeriti Saksa Lennu- ja Kosmoseagentuuri juhtmevabasse laserkommunikatsioonis\u00fcsteemi. Agentuuri kogemustepagas tuli f\u00fc\u00fcsikutele tublisti kasuks.<\/p>\n

\u201eEdukas katse n\u00e4itab, et kvantkr\u00fcptograafia meetodeid on v\u00f5imalik olemasolevate tehnoloogiatega l\u00f5imida,\u201c \u00fctles LMU teadlane Sebastian Nauerth. Lennuki ja maajaama vahelise signaali vaheosakesena kasutati footonit. Signaali rihtimine maapealse teleskoobi pihta tegi keeruliseks \u00f5huturbulents ning propellermootoritest tingitud vibratsioon. \u201eKiirelt nurka muutvate peeglitega saavutasime 20 km k\u00f5rgusel 3 m rihtimist\u00e4psuse,\u201c lisas agentuuri insener Florian Moll. Suutnuks \u0160veitsi kangelane William Tell n\u00f5nda t\u00e4pselt vibu lasta, oleks ta oma poja pea pealt \u00f5una lasknud 500 meetri pealt.<\/p>\n

Katse jooksul kogetud turbulents, signaalikaod ning lennuki nurkkiirus on v\u00f5rreldavad satelliitside praktiliste rakenduskatsumustega. Sestap ollakse kosmose kvantsidele j\u00e4lle l\u00e4hemal.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaasaja infovahetuse v\u00e4iksemad osised paiknevad \u00fcha enam kosmoses. Et pahalased sidet pealt ei saaks kuulata, on vajalik informatsiooni kaitsta. Sestap sooritasid saksa teadlased esmakordse lennuki ja maajaama vahelise kvantkr\u00fcpteeritud side. Kvantkr\u00fcptograafiline side k\u00e4tkeb informatsiooni vahetamist footonitega. Mikromaailma osakese liikumishulka ning asulkohta ei ole Heisenbergi m\u00e4\u00e4ramatuseprintsiibi t\u00f5ttu v\u00f5imalik \u00fcheaegselt m\u00f5\u00f5ta. Kord oli linnul t\u00f5rvatud katuse k\u00fcljes […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":32527,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-32526","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32526","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=32526"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32526\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/32527"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=32526"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=32526"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=32526"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}