{"id":32573,"date":"2013-04-09T19:49:55","date_gmt":"2013-04-09T16:49:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=32573"},"modified":"2013-04-09T19:52:55","modified_gmt":"2013-04-09T16:52:55","slug":"kvantpoimitus-rahvusvahelise-kosmosejaama-iss-pardal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=32573","title":{"rendered":"Kvantp\u00f5imitus rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal"},"content":{"rendered":"

Albert Einstein kirjeldas kvantp\u00f5imitust lausega “spukhafte fernwirkung,<\/em>” ehk tontlik kaugm\u00f5ju. Hiljaaegu sooritas Ludwig Maximilias Universit\u00e4t M\u00fcnchen<\/em>-i t\u00f6\u00f6r\u00fchm esimese nimetatud n\u00e4htust k\u00e4tkeva \u00f5hk-maa kvantside. K\u00e4iku on aga lastud suurejoonelisemad ideed.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Rahvusvaheline kosmosejaam ISS.<\/p><\/div>\n

9. aprillil ajakirjas German Physical Society New Journal of Physics<\/em> publitseeritud uurimuses esitas saksa t\u00f6\u00f6r\u00fchm n\u00e4gemuse kvantp\u00f5imituse efekti katsetamiseks kosmose ja Maa vahel. Katse eesm\u00e4rk oleks esimese globaalse kvantkommunikatsiooni v\u00f5rgustiku arendust\u00f6\u00f6.<\/p>\n

Artikkel kirjeldab esiteks Bell<\/em>-i eksperimenti, mis paneb proovile kvantmehaanika ning klassikalise f\u00fc\u00fcsika ennustused. Teiseks kvantkr\u00fcptov\u00f5tme katse, mis kasutaks kosmosejaama kr\u00fcptov\u00f5tme signaalipeegeldina.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma arvutused n\u00e4itavad, et katse on teostatav juba m\u00f5ne ISS \u00fclelennuga maajaamast. Iga kasulik m\u00f6\u00f6dumine kestab ligikaudu 70 sekundit.<\/p>\n

\u201eM\u00f5nel kuul aastas m\u00f6\u00f6dub ISS meie soovitud geograafilise punkti kohalt viis kuni kuus korda. Vaimusilmas kujutame eksperimendi v\u00e4ltuseks n\u00e4dala. Siis saaksime andmet\u00f6\u00f6tluseks piisavalt katseandmeid,\u201c seletas artikli kaasautor ning Austria Teaduste Akadeemia professor Rupert Ursin.<\/p>\n

ISS pardale tuleks esialgsete plaanide kohaselt toimetada vaid footondetektor. Detektori saab kinnitada olemasoleva Nikon 400 mm objektiivi k\u00fclge, mis asub praegu statsionaarselt Maa poole suunatult 70 cm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga Cupola mooduli aknal.<\/p>\n

Belli eksperimendiks genereeritaks kaks l\u00f5imitud footonit. \u00dcks saadetaks kosmosejaama k\u00fclge paigutatud objektiivi suunas, teine j\u00e4\u00e4ks Maale.<\/p>\n

P\u00f5imitud footonitel on kvantmehaanikaga m\u00e4\u00e4ratud seos, mis t\u00e4hendab, et \u00fche m\u00f5\u00f5tmine, ehk m\u00f5jutamine, p\u00f5hjustab sama m\u00f5\u00f5tmise teisel, olgu siis maa- v\u00f5i jaamapealsel footonil.<\/p>\n

\u201eKvantf\u00fc\u00fcsika kohaselt on p\u00f5imitus kaugusest s\u00f5ltumatu. Bell<\/em>-i eksperiment n\u00e4itaks, v\u00f5ib-olla, teooria \u00f5igsust. 500 km on ikkagi p\u00e4ris kaugel,\u201c seletas Professor Ursin. \u201eTuvastaksime ka gravitatsiooni v\u00f5imaliku m\u00f5ju p\u00f5imitusefektile.\u201c<\/p>\n

Kvantkr\u00fcptov\u00f5tme eksperimendis genereeritaks jada kr\u00fcptitud footoneid, mis saadetaks jaama poole teele. Kui keegi vahepeal sidet pealt kuulata \u00fcritaks, muutuks s\u00f5num koheselt ning sidepidajad saaksid pahalasele j\u00e4lile.<\/p>\n

Kvantsatelliitide arendamine on paljude maailma teadust\u00f6\u00f6r\u00fchmade eesm\u00e4rk. Satelliit oleks signaali majakas. Tulevik on p\u00f5nevik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Albert Einstein kirjeldas kvantp\u00f5imitust lausega “spukhafte fernwirkung,” ehk tontlik kaugm\u00f5ju. Hiljaaegu sooritas Ludwig Maximilias Universit\u00e4t M\u00fcnchen-i t\u00f6\u00f6r\u00fchm esimese nimetatud n\u00e4htust k\u00e4tkeva \u00f5hk-maa kvantside. K\u00e4iku on aga lastud suurejoonelisemad ideed. 9. aprillil ajakirjas German Physical Society New Journal of Physics publitseeritud uurimuses esitas saksa t\u00f6\u00f6r\u00fchm n\u00e4gemuse kvantp\u00f5imituse efekti katsetamiseks kosmose ja Maa vahel. Katse eesm\u00e4rk oleks […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":32585,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-32573","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32573","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=32573"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32573\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/32585"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=32573"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=32573"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=32573"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}