{"id":32655,"date":"2013-04-16T16:09:24","date_gmt":"2013-04-16T13:09:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=32655"},"modified":"2013-04-16T16:09:24","modified_gmt":"2013-04-16T13:09:24","slug":"parima-voimaliku-lahutusega-varviprinter","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=32655","title":{"rendered":"Parima v\u00f5imaliku lahutusega v\u00e4rviprinter"},"content":{"rendered":"

Koduse laserprinteri v\u00e4rvipilt koosneb \u00fcksteisest ligikaudu 20 mikromeetri kaugusel asuvatest v\u00e4rvit\u00e4ppidest. Harilikult on v\u00e4rviliste printerite resolutsioon 472 pikslit sentimeetri kohta. Singapuri Teaduskeskuse A*STAR<\/em> t\u00f6\u00f6r\u00fchma prinditud pildi resolutsioon on aga ligikaudu 39000 pikslit sentimeetri kohta. Kaheksak\u00fcmnekordne parendus on \u00fchtlasi inimtaju piir. S\u00e4\u00e4rase tr\u00fckkimistehnoloogiaga saaks valmistada isikukindlaid dokumente ning suure mahutavusega optilisi andmekandjaid.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Nanopostide suuruse ning paigutus m\u00e4\u00e4rab, millise lainepikkusega valgus peegeldub.<\/p><\/div>\n

Pildi toormaterjali, t\u00f6\u00f6stusliku r\u00e4nisubstraadi, kattis t\u00f6\u00f6r\u00fchm isoleeriva ainega, mille monomeeri valem on H8<\/sub>Si8<\/sub>O12<\/sub>. P\u00e4rast aine metoodilist eemaldamist j\u00e4i substraadi pinnale ligikaudu 95 nanomeetri k\u00f5rguste postide maatriks, mis kaeti 1 nm kroomi, 15 nm h\u00f5beda ning 5 nm kulla kihiga. Viimaks lisati eriline postidevaheline tagasipeegeldav metallkiht.<\/p>\n

Iga v\u00e4rvipiksel sisaldas nelja ruudukujuliselt grupeeritud posti. Pinna v\u00e4rvierinevus saavutati postide vahekauguse ning l\u00e4bim\u00f5\u00f5du varieerimisel 50 \u2013 140 nanomeetri vahemikus.<\/p>\n

Nanoposte pindavat metallkihti tabav valgus p\u00f5hjustab metallis plasmonv\u00f5nkumise. Posti suurus m\u00e4\u00e4rab, millise valgusega lainepikkus plasmonv\u00f5nkumises neeldub ning millise lainepikkusega valgus peegeldub.<\/p>\n

\u201ePlasmonide v\u00f5nkumine suunab postidelt energia tagasipeegeldavasse kihti, mis loob tingimused tugevaks neeldumiseks. Nii saame selektiivse valgusfiltri,\u201c \u00fctles t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht Joel Yang.<\/p>\n

Teravamat v\u00e4rvipilti ei ole v\u00f5imalik teha. Kui kaks nanoposti asuvad l\u00e4hemal kui pool langeva valguse lainepikkust, siis sulanduvad v\u00e4rvid \u00fchte. Et n\u00e4htava valguse lainepikkuste vahemik on suurusj\u00e4rgus 380 \u2013 780 nanomeetrit, on nanopostid maksimaalse l\u00e4hedusega. Uutmoodi tr\u00fckitud pilt on ka vastupidavam.<\/p>\n

Yang arvab, et nanopostide j\u00e4ljend aitab h\u00f5lbustada piltide kordustr\u00fckki. \u201eParema v\u00e4rvipuhtuse saamiseks uurime ka pinnakatte polarisatsiooniomadusi,\u201c lisas ta.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Koduse laserprinteri v\u00e4rvipilt koosneb \u00fcksteisest ligikaudu 20 mikromeetri kaugusel asuvatest v\u00e4rvit\u00e4ppidest. Harilikult on v\u00e4rviliste printerite resolutsioon 472 pikslit sentimeetri kohta. Singapuri Teaduskeskuse A*STAR t\u00f6\u00f6r\u00fchma prinditud pildi resolutsioon on aga ligikaudu 39000 pikslit sentimeetri kohta. Kaheksak\u00fcmnekordne parendus on \u00fchtlasi inimtaju piir. S\u00e4\u00e4rase tr\u00fckkimistehnoloogiaga saaks valmistada isikukindlaid dokumente ning suure mahutavusega optilisi andmekandjaid. Pildi toormaterjali, t\u00f6\u00f6stusliku r\u00e4nisubstraadi, […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":32656,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-32655","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32655","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=32655"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32655\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/32656"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=32655"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=32655"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=32655"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}