{"id":32666,"date":"2013-04-16T19:06:37","date_gmt":"2013-04-16T16:06:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=32666"},"modified":"2013-04-18T10:16:08","modified_gmt":"2013-04-18T07:16:08","slug":"nanomeditsiini-voidukaik-murgistust-ravivad-kasnad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=32666","title":{"rendered":"Nanomeditsiini v\u00f5iduk\u00e4ik: m\u00fcrgistust ravivad k\u00e4snad"},"content":{"rendered":"<p><strong>Metsiku l\u00e4\u00e4ne id\u00fcllifimeist on teada l\u00f5ik, milles kangelane kannatanu l\u00f5gismaohammustusest m\u00fcrki v\u00e4lja imeb. Olnuks kauboidel nanok\u00e4sn, saanuks nad oluliselt paremini hapraid elusid p\u00e4\u00e4sta. California \u00dclikoolis valmistatud nanok\u00e4snad matkivad punaseid vererakke, mis suudavad verest m\u00fcrgiseid maom\u00fcrki ning baktereid ammutada.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_32667\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/nanosponges-0.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-32667\" class=\"size-full wp-image-32667\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/nanosponges-0.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"422\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/nanosponges-0.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/nanosponges-0-284x300.jpg 284w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/nanosponges-0-250x263.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-32667\" class=\"wp-caption-text\">Valge, punaste verelibledega kaetud pol\u00fcmeerk\u00e4sn.<\/p><\/div>\n<p>Nanok\u00e4snad on tehtud bio\u00fchilduvast, patsiendi verelibledega kaetud pol\u00fcmeertuumast. Verekate teeb nanok\u00e4sna immuuns\u00fcsteemile vastuv\u00f5etavaks. Et verelible on k\u00e4snast kolm tuhat korda v\u00e4iksem, mahub neid \u00fchele k\u00e4snale tuhandeid.<\/p>\n<p>Verestunud k\u00e4sn meelitab sarnaselt punastele verelibledele poor-vormivaid toksiine (<em>pore-forming toxins<\/em>). Taolisi toksiine satub verre maohammustustest, putukapistetest ning bakteritest, millest tuntumad on <em>Staphylococcus aureus<\/em> ning <em>Escherichia coli<\/em>.<\/p>\n<p>Verre s\u00fcstitakse n\u00f5nda palju nanok\u00e4snasid, et p\u00e4rislibled j\u00e4\u00e4vad v\u00e4hemusse. Sestap kinnituvad toksiinid pigem k\u00e4snadele ning liiguvad siis edasi maksa, kus need siis koos k\u00e4snadega kahjutult metaboliseeritakse.<\/p>\n<p>89 % nanopooridega s\u00fcstitud hiirtest elas laboratoorsetes tingimustes \u00fcle surmava annuse metitsilliin-resistentse <em>Staphylococcus aureus<\/em>-e\u00a0(MRSA) toodetud alfa-hemol\u00fcsiin-toksiini. M\u00fcrgistamisj\u00e4rgselt manustatud nanopoorid aga nii m\u00f5jusat toimet ei avaldanud: ellu j\u00e4i vaid 44 % hiirtest.<\/p>\n<p>Hulgikujul v\u00f5ivad nanok\u00e4snad neutraliseerida suure valimi toksiine. Lisaks saab valmistada teisi, toksiinispetsiifilisi k\u00e4sn-antitoksiine.<\/p>\n<p>Kliinilised katsetused on arenguj\u00e4rgus. T\u00f6\u00f6d kajastav artikkel avalikustati ajakirjas <em>Nature Nanotechnology<\/em>.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.gizmag.com\/toxin-bloodstream-nanosponges\/27078\/\">Gizmag<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Metsiku l\u00e4\u00e4ne id\u00fcllifimeist on teada l\u00f5ik, milles kangelane kannatanu l\u00f5gismaohammustusest m\u00fcrki v\u00e4lja imeb. Olnuks kauboidel nanok\u00e4sn, saanuks nad oluliselt paremini hapraid elusid p\u00e4\u00e4sta. California \u00dclikoolis valmistatud nanok\u00e4snad matkivad punaseid vererakke, mis suudavad verest m\u00fcrgiseid maom\u00fcrki ning baktereid ammutada. Nanok\u00e4snad on tehtud bio\u00fchilduvast, patsiendi verelibledega kaetud pol\u00fcmeertuumast. Verekate teeb nanok\u00e4sna immuuns\u00fcsteemile vastuv\u00f5etavaks. Et verelible on k\u00e4snast [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":32667,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[112],"class_list":{"0":"post-32666","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-biofuusika","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32666","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=32666"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32666\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/32667"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=32666"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=32666"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=32666"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}